#31 : Pontiac Aztek 3.4 V6 ’03
Noh, kuidas siis on kooselu kaunitariga? Tegelikult päris tore ja ei saa kurta. Aga kooselu Aztek’iga? Kui nüüd päris aus olla, siis üllatavalt meeleolukas. Nimelt on ta mul viimased paar kuud suhteliselt igapäeva kasutuses olnud. Valdavalt olen ise sõitnud ja aegajalt ka sõpradele laenanud. Ja siis aegajalt olen jätnud ta parklasse privaatset aega nautima, et saaks ka teiste autodega ringi kärutada.
Olgem ausad – ta ei ole just kõige ilusam auto. Olgem veel ausamad – ta on ikka päris inetu. Aga… Temas on mingi veider X-faktor, mis tõmbab. Ja pika otsimise peale leidsin tema juures ka mõned plussid, mis võiks ehk õige pisut ka ühe Aztek’i eksistentsi õigustada. Neid on täpselt kaks – ruumikus ja kõrge isteasend. Miinustest saaks aga ilmselt ühe lühiromaani kirjutada.
Kaamera ette
Interneti tinti pole selle auto peale veel liigselt kulunud, mis aga ei tähenda, et temaga poleks vahepeal korralikku möllu saanud. Lähenemas oli Halloween ning Masinawärgi Raikol tekkis mõte teha kolmest veidrast autost üks episood – Halloween Special. Ise nad olid soetanud selleks ühe Renault Avantime’i, siis minu Aztek ning kolmandaks oleks vaja ka midagi erilist…
Selge oli see, et vaja on Fiat Multipla’d. Aga kuskohast sa sellise imelooma välja võlud? Teoreetiliselt mõned ikka kodumaa pinnal liiguvad, kuid katsu need üles leida. Müüki neid ka liiga tihti just ei satu. Seega olin juba omadega peaaegu seal maal, et ostan Lux Expressi pileti ja käin toon ühe Leedust ära. Takistuseks sai aga puuduv ülevaatus ning ilma selleta pigem riskantne kodumaale jõuda.
Oma fantaasiast ma ei loobunud ning kui endale Fiati osta ei õnnestu, siis ehk saab vähemalt kellegi käest laenata, et see episood üles filmida. Mis siis muud, kui hakkad ukselt-uksele käima ja uurima, ega kellelgi kusagil juhuslikult sellist aparaati ei vedele. Kesklinn sai läbi käidud, Nõmme sai läbi kolatud, Mustamäelt ei leidnud…
Lasnamäe?
Keerasin vist peaaegu kõik kivid tagurpidi ja vaatasin ka iga prügikasti taha. Lõpuks kostus üks hägune sosin kõrvu – Kesklinna ja Lasnamäe piiril on ühel tütarlapsel täpselt see asi olemas, mida otsin – toimiv ja sõitev Multipla! Ega siis midagi, tuleb kuidagimoodi juttu teha ning ehk on ta nõus oma kaunitari meile laenama.
Tänapäeva kommunikatsioonivahendid ja sotsiaalmeedia on ikka imetabased vahendid – juba mõned päevad hiljem olime LaitseRallyPark’is filmimas. Autosid ootasid ees pisut ebatavalised võistlused ja mõõduvõtmised. Ettevõtmine ise oli väga meeleolukas ning tulemust saab vaadata Masinawärgi juutuubi kanalis:
Tühi aku
Mingi hetk peale neid filmimise võtteid jäi aga Pontiac Aztek kusagile aguli parklasse nädalakeseks vedelema. Sest noh, mul ju teised autod ka veel, mis tahavad sõitmist ja millega on vaja samuti tegeleda. Läksin siis ühel pühapäeva õhtul talle sinna samma aguli parklasse järgi (sest seal saab ju tasuta parkida). Igaks juhuks hoidsin sõrmi veel risti, et keegi pole katalüsaatorit alt ära virutanud nagu Buick Riviera’ga juhtus.
Kesklukk tuli kuidagi vaevaliselt lahti, mis tundus juba pisut halb enne.. Võtme keeramise peale süttisid ka armatuuris tuleb pisut tuhmilt. Ja loomulikult käima ta ei läinudki – aku veidi tühjavõitu. Olen juba ammu mõelnud, et peaks endale mingisuguse boosteri ostma, sest see ei ole esimene kord, kus mul mõni masin käima minna ei taha. Nüüd siis oli vaja leida kusagilt aku laadija aga alustuseks võiks juba aku maha ära võtta.
Kuigi olen lugematul arvul kordi akusid ise vahetanud, siis paraku Pontiac Aztek’i puhul jäin sellega hätta. Esiteks oli mõnus pime ja külm pühapäeva hilisõhtu ning teiseks polnud see aku eemaldamine sugugi nii lihtne. Alustuseks peaks eest ära korjama kogu kaitsmekarbi, seejärel vaja veel mingi tala lahti kruttida jne. Ei taha, ei viitsi, külm on ja pime ka veel tagatipuks. Ikka vaja boosterit või krokodille.
Juhtmed külge
Õnneks oli Masinawärgi Raiko nõus mulle appi tulema. Lisaks oli tal olemas ka kogu varustus, mis võiks aidata seda looma käima saada – krokod ja booster. Nüüd siis vähemalt olime kahekesi seal külmas ja pimedas – Raiko keeras mutreid-polte, mida näitasin taskulambiga valgust (muuseas see osa tuleb mul päris hästi välja). Kuid hoolimata lisasärtsust, ei kavatsenud Aztek starterit järgi võtta.
Kiire kõne eelmisele omanikule, et kuidas tema on varasemalt sellised situatsioonid ära lahendanud. „Ahjaa… No sellega on suhteliselt s*tasti… Ega ta enam ei tahagi käima minna, kui aku korra kotti jooksnud. Mõnikord on õnnestunud, mõnikord mitte aga hea oleks enne aku korralikult täis laadida ja siis uuesti proovida“. No päriselt? Kohe mitte ei taha hakata seal pimedas agulis poolt autot laiali lammutama, et aku kätte saada.
Ma olin juba pisut loobumise meeleolus ja mõtlesin ta hoopis kanalaks ümber ehitada – ruumi palju ja mõnus hommikul värskeid kanamune korjamas käia. Aga Raiko ei andnud alla. Järgmine katse oli aku nii minutiks lahti ühendada ning seejärel uuesti proovida. Ja see toimis! Buusteri ning krokodillide koostoimel ärkas Aztek ellu. Ju siis on süsteemile mingisugust restarti vaja, et starter süütelukuga taas koostööd teeks.
Ööseks laadima
Vähe sellest, et Raikol elustamistehnika olemas oli, lubas ta ka lahkelt oma laadijat ning sooja Masinawärgi baasi kasutada aku täis laadimiseks. Sinna kohale jõudes aga märkasin juba uut probleemi – nimelt oli seal hoiul ka üks imekena Lotus Elise. Ja Aztek oli just äsja täkku saanud ning arvatavasti ka ise täkku täis. Kui need kaks nüüd pimedasse garaaži jätta, siis hakkavad äkki pahandust tegema?
Igaks juhuks tõmbasin Pontiac Aztek’i munad tugeva traadiga tihedalt kokku, et sellel ei tekiks ahvatlust paha peale minna. Sest kes suudab ette kujutada, millised nende kahe kutsikad hiljem välja näeksid – kas midagi eriti ägedat või siis tuleb hoopis need pärast kotiga kohe Ülemiste järve viia…
Jälgi 100auto toimetamisi ka läbi Facebook’i vahenduse!
