Siis, kui autosid ehitati veel selleks, et need kestaks…
Kui Mercedes 1975’ndal aastal E-klassi eelkäijaga ehk indeksit W123 kandva mudeliga välja tuli, tulistas ta sellega endale jalga. Auto sai kena, mugav ning mis peamine – väga vastupidav. Põhimõtteliselt võib teda lausa pidada vastupidavuse etaloniks.
Mercedes pidi nukralt pealt vaatama, kuidas konkurendid Ford ja Opel virnade viisi varuosi müüvad ning nende järelteeninduste uste taga looklesid pikad järjekorrad. Mersu tükid aga seisid nurkalt riiulis, sest neid läks haru-harva vaja.
Võibolla oli see ka üks põhjustest, miks antud mudeli müüginumbrid tegid rekordeid ja liinidelt veeres maha ligikaudu 2.7 miljonit eksemplari, millest valdav osa olid sedaanid (rohkem kui 2.3 miljonit). Korralikult hooldatud W123 puhul polnud 500 000 läbitud kilomeetrit mitte mingi probleem. Hea tahtmise korral sai ka hodomeetrile uue ringi peale sõita…
Mercedes-Benz 240 D (W123) 1979.a ja Katja
See kuldse metallikuna läikiv eksemplar jõudis Saksamaalt Eestisse aastal 1994 ning maandus toona Katja perre. Isa oli osav autolukksepp, kes ehitas ja kujundas antud eksemplari enda maitse järgi, et sellega võimalikult mõnus ja mugav sõita oleks. Täielik tehase originaalsus polnud teema – peaasi, et endale meeldiks.
Rool läks vahetusse, algne „Manila Beige“ karvkate asendus toona Mersul kasutuses olnud kuldse metallikuga, lagi vahetus beeži kanga vastu jne. Omanikust meistrimees hoidis autot võimalikult perfektses konditsioonis, tehes sealjuures enamus vajalikest töödest ise ära – alates hooldustest kuni keretöödeni. Ühel hetkel tuli isa poolt aga otsus, et W123 jääb kasutusse ainult suveautona, et see võimalikult hästi säiliks. Ta armastas kõike oma autosid, aga Mersu oli ta lemmik.
Kahjuks lahkus Katja isa ootamatult 2023. aastal ning tema üks armastus ja eluprojekt liikus edasi Katjale. Antud isendi müümine pole hetkekski kõne alla tulnud ning nüüd on tema eest hoolitsemise, puhastamise, armastamise ja remontimise osa tütar üle võtnud. Must number pole eesmärk, kuid auto peab olema perfektses konditsioonis ning eelkõige endale väga meeldima!
* * *
Antud eksemplar jäi mulle silma juuli kuus toimunud YoungTimer Camp 2025 üritusel ning lummas oma välimusega. Ta tõesti näeb fantastiliselt hea välja ning see kuldne metallik sobib tema selga nagu valatult. Ja eks tekkisid ka endal kerged nostalgilised mälestused, kuna ka minu isal oli 90-ndate keskel üks W123 Mersu. Vist isegi samast aastast, kuid universaalkerega.
Suur aitäh Sulle, Katja, et lubasid selle kuldse kaunitariga pisut lähemalt tutvust teha ning loodan, et ta kestab sul hästi ning pakub rõõmu ning positiivseid emotsioone veel väga paljudeks aastateks. Sest miks ta ei peaks – see on ju ikkagi W123, mis peab vastu põhimõtteliselt igavesti…
