Erksamad inimesed ehk on juba märganud, et 2019 aasta on saluudi, ülesöömise ning mõnes peres ka korraliku kärakapanekuga ära saadetud ja usinamad jõudnud oma kalendrid seina peal välja vahetada 2020 oma vastu. Kuna täna võiks olla vist viimane päev, millal kuusk tuleks toast välja viia ning peita see õhtupimeduses prügikonteinerisse või naabermaja hoovi, siis oleks ka mul viimane aeg eelmise aasta kokkuvõttega maha saada.
Jaguar XJ Sovereign 1996a
Umbes veebruari keskpaigas sain ühe telefonikõne, et kas ma ei oleks huvitatud ühest Jaguarist. Kergelt avariiline aga ei midagi hullu. Käima läheb, sõidab. Esmalt proovisin leida võimalikult viisakat sõnastust, et helistaja pikalt saata, kuna üks Jaguar juba oli garaazis ja teist peavalu juurde nagu ei tahtnud.
Paraku oli ilmselt siiski tähdedesse kirjutatud, et see sama Briti inseneride toodang koostöös Fordiga peab ikkagi minu hoovi jõudma. Ja nii ta ka läks. 22 veebruaril parkisin ta oma maja ette ning tuli hakata teda tänavasõidukõlblikuks ajama. Õnneks oli kontakte nii varuosade kui ka oskuslike mehhaanikute näol palju ning peagi oli masin taas liikluses.
Aga auto osutus väga ägedaks ning hoolimata tugevast eelarvamusest oli temaga veedetud aeg üllatavalt meeldiv. Avarii kosmeetilised tagajärjed said kenasti eemaldatud ning tegin ka esimese katse poleerimise maastikul. Tulemus oli viisakas ja läikiv aga kuna fantaasia oma pereauto välja vahetada surus tugevalt peale, siis tuli ta mingil hetkel siiski müüki paisata. Juunis andsin võtmed juba uuele õnnelikule või vähemõnnelikule härrale üle ja läinud ta oligi. Koos kindlustuste, kütuse, remondi jms läks auto omamine viie kuu jooksul mulle maksma täpselt 6 eurot. Pole paha…
Pereauto vahetus
Üldiselt olen vist ikkagi nii kannatamatu, et ühe ja sama masinaga pikalt sõita ei viitsi. Kuidagi tüdinen ära ja tahaks vaheldust. Laste transportimiseks soetatud Mercedes GL350 tundus igav ning läks turgu. Uus pruut oli juba välja valitud. Mersule oli ka ostuhuviline olemas ning kaua aega igatsetud Range Rover veeres hoovi.
Paraku aga hüppas ostja alt ning ootamatult seisis mul kortermaja ees kaks suurt maasturit. Lisaks veel lahtine Jaguar. Kena värk. Elu nagu Lasnamäel. Õnneks ei pidanud uut huvilist aga liiga kaua ootama juuli lõpus sain võtmed üle anda ja ühe parkimiskoha vabaks.
Jaguar XK8 Convertible 1997a
2019 aasta kevadet ootasin ikka kohe väga. Kui tavaliselt käib mul talve jooksul peast vähemalt 20 korda läbi mõte, et müüks Jaguari ära, siis möödunud aasta oli selles suhtes eriline. Ma juba ootasin kannatamatult, et saaks ta garaazist välja ajada. Põhjus lihtne – olin talle vahetult enne talveund alla kruttinud Inglismaalt tellitud roostevabast torust väljalaskesüsteemi. Ja mis häält ta nüüd sellega tegi… Stereosüsteemi väga tihti tööle ei pannud ja pigem sai nauditud seda mõnusalt mürisevat V8 urinat.
See hooaeg oli selles mõttes ka pisut erilisem, et kordagi ei pidanud autot puksiiril sõidutama või nööri otsas kuhugi ära tassima. Siiski päris murevaba suvi temaga ei olnud. Nimelt ühel õhtul helistas proua, kes oli korra autoga poodi läinud, et pagassist tuleb palju auru. Küsisin üle, et kummast pagassist, siis selgus, et ikka esimesest. Palusin tal mitte edasi sõita ja läksin kohapeale asja inspekteerima.
Kogu kapotialune oli jahutusvedelikku täis pritsinud ning lähemal vaatlusel selgus, et ühes lõdvikus oli sõrmeotsa suurune auk. Vanemas Jaguaris on aga loomulikult standardvarustuses üks rull kuumakindlat teipi ning sellega sai asja piisavalt kokku lappida, et töökotta ära sõita. Poolel teel andis teip pisut järele ning auto muutus taas auruveduriks. Seega jäi valida, kas tellida puksiir või proovida mehaanik nõusse saada, et see ühe koduvisiidi teeks. Õnneks oli ta nõus läbi tulema ning purunenud lõdvik rändas prügikasti, uus asemele ning pukseerimise saldo jäi tänu sellele see suvi nulli peale.
Audi A8 3.7 Quattro 2002a
Sügise lähenedes tekkis vajadus teise auto järele, kuna kabrio ootas talveperioodi eelseid hooldustöid ning pidi peagi siirduma talveunne. Eesmärk oli leida midagi sõitmisväärset alla 3000 euro, millega siis kevadeni ära veereda. Paarikuise otsingu järel leidsingi ühe pisut õnnetus seisus Audi, aga värv ning sisu olid õiged ning otsustasin teda pisut järgi aidata.
Kuna aga vaheldust on vaja, siis jäi tema pidamisperiood paraku lühikeseks ning detsembrikuus vahetas auto omanikku ning kolis elama Türile. Minu käes oli masin siis napid kolm kuud ning seekord kogunes ka rahaliselt veidikene miinust. Vähemalt oli temaga huvitav ning täna tean A8 hingeelust ja tehnilisest poolest küllaltki palju. Järgmisena võiks mingil hetkel leida endale korraliku sama generatsiooni Audi S8.
BMW 730i 1994a
Juba enne Audi müümist teadsin, et järgmiseks tahaks Bemmi. Ning turu skanneerimine käis täie hooga. Aga plaan oli ambitsioonikas – leida sõitev ja toimiv auto 1500 euro eest. Jah, müüakse küll neid selle raha eest ja isegi odavamalt, aga valik on ikka nukker ning enamus neist võiksid siiski juba leida tee Betooni tänavale metallipurustaja hammaste vahele.
Kuid kes otsib, see leiab. Kuigi eelarvega läksin lõhki, siis vahetult enne jõule veeres hoovi esimese otsa E38 ehk “semjorka”. Kolmeliitrine V8 bensiinimootor ning tehniliselt üsnagi heas konditsioonis. Roostet ka vanuse ja mudeli kohta üllatavalt vähe. Nüüd siis vaja tal visuaalne pool ka viisakaks ajada ja võibolla lähikuudel paiskaks ta müüki, et midagi uut proovida.
. . .
Aasta kokkuvõte – autosid ostetud: 4, müüdud 3. Ehk sajanda autoni jõudmiseks peaks oluliselt tempot tõstma. Kogu see otsimise, ostmise ja müümise protsess sellises hinnaklassis on äärmiselt huvitav. See seltskond on lihtsalt põnev, kes ihalevad endale väga odavalt vanu preemium- ja luksusklassi sõidukeid. Aga kui Bemm ära ostetakse, mis siis asemele? Mersu?
Tiit
Tempo mõttes 10 aastaga 40 autot pole isegi paha 🙂
Luksusautosid on veel peale BMW, MB ja Audi. Odavamaid leiab ntks Lexuselt, vanad LS on täielik eksootika, või miks mitte Honda Legend, Nissan Maxima. Lisaks on newclassikuid mis lahedad…
Indrek
Vanu LS`e võin ma sulle ju näidata küll, Anti, kui kevad jälle kätte jõuab
100autot
Neid ma tuleks hea meelega vaatama.
Ja kui härra lubab, siis prooviks isegi sõidukogemuse ära.
Andres
Tore on näha, et on ka teisigi kellel autod pikalt käes ei püsi ja pidev auto24 refresh ja tudeerimine on normaalne nähtus. Olen ise vist ca 25+ isiklikku ja samasse auku tööautosid pidada saanud. Sinu nimekirja lugeda on hea. Olen osadest autodest ise ka unistanud aga erinevatel põhjustel on need ostmata jäänud. Mul on Audi valikust olnud au veidi ekstravagantsemaid pille ära proovida. Esimene ja teine Rs6 ning kolmandat suve lähen ma sõitma Audiga mille mudeli nimetus ongi Audi. Ehk Auto Union Audi ehk Audi F103 aastast 66. 2019 aastal õnnestus 4st audist maha müüa 2 tk mis seisid (üks pea 10a ja teine 5-6 doonoriks ostetuna, mõlemad C2 Audi 100-d)). Igapäeva sõiduk V8 2 turboga sai aasta lõpuks teiseks autoks pandud ning igapäevaselt Jaapani hübriidmaasturiga edasi vuratud kuna koguaeg ühe autoga sõita on ju ka igav ja vajasin midagi soodsat ja töökindlat igapäeva autoks. RR on üks minu suuri favoriite kui jälle kipitama hakkab. Ainuke kehv asi on see, et kas v8 disla või 5,0 supercharged ja see paneb veidi pingutama. Häid ja toreaid autosid on kamaluga mida proovida. Mina kahjuks/õnneks pole viitsinud blogi sel teemal pidada. Jõudu ja edu ning loen huviga sinu postitusi.
100autot
RS6 Audid tunduvad kuidagi põnevad, aga endale on jäänud mulje, et nende ülalpidamine on finantsiliselt päris kurnav. Võin muidugi siinkohal eksida.
C2 Audi 100 on ka enda soovinimekirjas täitsa olemas ning äkki mingil hetkel jõuab ka hoovi.
Seda F103 tahaks isegi oma silmaga näha 🙂
Andres
C5 RS6 ja C6 RS6-te puhul kõige kallim kuluosa on amordid. See DRC süsteem on selline jämedalt 3k pauk. DRC süsteemi täitmine on ainult esinduse teema. Muud asjad on suhteliselt kestvad ja midagi meeletult kallist pole. Ketid ja ketitallad mingil läbisõidul ning coolerid on C5 hädad. Samas ei midagi košmaarset tänaseks päevaks. C6 puhul on miinus see, et mootor peab maha käima koguaeg 🙂 . Tasub ka eemale hoida keraamilistest ketastest. See on kõige kallim osa neil peaaaegu. Kõik oleneb ikkagi sellest, et palju teda hoitud on. Kui Jaguare oled üleval pidanud ja muid asju siis ei ole need RS-id midagi kallid. C7 puhul on ka hinnad tegelikult mõistlikumad va ma pakun taaskord DRC süsteem.
C5 puhul ei kannata stock masinat väga üle pumbata. Kast ei pea vastu. C6 puhul selline 515 kw ca on suht tehtav ilma vesimetata ja 600kw on metapritsega. C7 puhul endal kogemus puudub aga selles 412 kw-st saab kenasti üle 500kw kanti ja üle lihtsate vahenditega kätte ning vesimetaga kindlasti veel + 100 hp.
C2 Audi 100 puhul on võimalik, et mõni minu “eksidest” tuleb turgu. Soovitan soojalt osta korralik eksemplar. Taastamine on ajamahukas ja kallis. Eriti rariteetsed on C2 100 Couped. Enda bucket listis on C1 100 Coupe S aga kas see ka koju kunagi tuleb on teadmata.
F103 puhul võib arutleda mõnel kenal suvepäeval küll :). Hoiab ühendust sel teemal. Otsin su üles Facebookis kui auto üv saanud on ja ilmad ilusad.
100autot
Väga huvitav ja hea info RS6’te kohapealt. Tänud!
Endal veel listis on C4 kerega S4, mida tahaks mingil ajahetkel veel omada.
Lisaks on minu arust kuidagi väga huvitav eksemplar Audi 200 Avant – aga nende hinnad on tänaseks muidugi suhteliselt taevasse ära tõusnud ja korralikku eksemplari keeruline leida.
Andres
Kisub pikale 🙂
200 20v avanti (ka sedaani) olen omanud. Üks Avant on ka olnud vahelduva eduga müügis siin ca 12k juurde. Väga raske on leida neid korralike. Sõprade ja tuttavate käes on/oli pooled elujõulistest masinatest Eestimaal. Hinnad hakkavad kenasti tõusma neil ka.
Audi V8 on ka üks selline asi mille hinnad tõusevad vaikselt. Häid eksemplare on keeruline leida.
S4 C4 on minu hinnangul pigem overrated veidi aga neid leiab korralike 5-6k juures. S6 Plus (C4) on pigem selline haruldus mis võiks pakkuda midagi.
Otsin su Facebookis üles.. pole mõtet seda kommentaariumi risustada 🙂