#18 : Mercedes-Benz E200 (w210) 2.0 1996a
Parkla tühja kohta ei salli! Kuidagi väga imelik oli vaadata, et üks auto on maja eest puudu. Tühi tunne, ärevus… Õnneks kasutatud autod Eestimaal otsa pole lõppenud ning midagi ehk ikka müüakse. Aga paratamatult kerkis esile küsimus, kas see kõik juba haiguseks ei hakka muutuma? Äkki peaks kusagilt abi otsima? Kas on olemas mingid tugigrupid minusugustele inimestele?
Isegi tõmbasin endale auto24 äppi telefoni, et saaks vajadusel ka vetsus kuulutusi lapata – bensiinimootor, automaat kast, tagavedu, hind alla reaalsuspiiri… Ja kuidagi tundus, et ei olegi midagi müügis. Mõned Bemarid jäid silma, aga ei tundunud ükski neist piisavalt hea, et vaatama minna. Sisemine hääl aga sosistas – Mercedes. Ja täpselt siis tekkis müüki üks peaaegu sobiv E-klass. Ilmselt on väga paljud meist sellise auto tagaistmel korduvalt istunud, vuntsidega sohver roolis, plafoon katusel ja taksomeeter jookseb.
Tundub kahtlane?
Kõne müüjale tegi alguses ettevaatlikuks – sõbra masin, kes ise on hetkel Soomes, mina aitan müüa jne. Küllaltki tüüpiline autoärika jutt, mis tihtipeale viitab pigem kehvas seisus risule. Aga värske ülevaatus peal ning jutu järgi pidavat auto puhtalt läbi minema. Igatahes oli vaja vaatama minna. Müüja ise kohale ei saanud tulla ning võtmed pidid asuma kusagil pesulas. Äratab järjest enam usaldust, eksole?
Piltide pealt nägi Mersu päris viisakas välja, kuid kohapeal lähemalt uurides sai selgeks, et teda vaevavad selle ajastu tüüpilised roostehädad. Aga ei midagi liiga hullu. Kusagilt näpp päris läbi ei läinud. Sain pesulast ühe ilmselt Kesk-Aasia päritolu vanema mehe käest võtmed ning asusin masinat lähemalt inspekteerima. Neljast elektriaknast kolm käisid kenasti üles-alla. Juhiuks puldist lahti ei tule ning see tuleb eraldi võtmega avada (üks kolmest kaasasolevast võtmest ainult keerab). Rooli nahk on kulunud ja kenasti musta värvi teibiga parandatud.
See maitsetu tuuning…
Aga selle eest on tehtud “korralik” tuuning autole – üsna jubedad tagatuled, karbonkilega kaetud välimised ukselingid ja keskkonsool. Ja loomulikult punaseks värvitud pidurisupportid. Miks kurat need punased peavad olema? W210 E-klassi Mersul? Kas see siis annab tõesti sellele sajale kilovatile kuidagi lisasärtsu juurde või on just vaja visuaalselt võimsuse puudumist kompenseerida?
Okei, need asjad ilmselt ikkagi takistuseks ei saa ning ongi midagi, mille kallal nokitseda. Mootor käivitus kenasti ning proovisõit võis alata. Igasuguste kolinate kontrollimiseks on jube hea koht Tallinnas Laki tänav. Seal on ilmselt ühte auku korra lapitud, siis seda sama lappi veel nii neliteist korda üle lapitud. Ja siis nende lappide vahele on veel omakorda augud tekkinud. Ühel lõigul on isegi ligi viis meetrit enamvähem okeilt säilinud originaalasfalti. Aga märgatavaid kolinaid ei kostunud.
Teeks ikka ostueelse kontrolli?
Iga nii vana auto ostmine on üldiselt paras loterii. Otsustasin seekord kulutada 15 eurot ning käia ülevaatuspunktis kontrollis. Üllatuseks olid heitgaaside näidud suurepärased, samuti pidurid. Sildades lõtke ei leitud ning suuremaid vedelike lekkeid samuti mitte. Käisin ka ise korra põhja all veendumas, et seal kõik päris läbi ussitanud poleks. Hämmastav!
Helistasin müüjale, pakkusin talle oma hinna ning ütlesin, et kui sobib, siis võime auto koheselt ümber vormistada. Kuna omanik tahtis vana registreerimisnumbrit kindlasti endale jätta, siis tuli minna füüsiliselt maanteeameti büroosse kohale. Vot seal polnudki juba päris ammu käinud ning valmistusin paaritunniseks chillimiseks ülerahvastatud ootesaalis.
Järjekorda polegi?
Auto vahendaja korjas mind oma tutika viienda seeria Bemmiga kontorist peale ja suundusime ARKi. Üllatuseks polnud järjekorda ollagi ning kogu protsess võttis aega vast paarkümmend minutit. Tagasi auto juurde, uued numbrid külje ja suundusin oma uue “pruudiga” liiklusesse.
Mersu on ikka Mersu. W210 istmed on väga mugavad ning rooli taga istudes tead täpselt, mis autos oled. Kusjuures umbes kümmekond aastat tagasi tahtsin just samasugust osta (185 000 krooniga), aga siis jäi diil katki ja leidsin midagi muud. Ja täna sain sama masina umbes kümme korda odavamalt kätte. Vot, kannatlik tuleb olla!
