#19 : BMW 330XI (e46) 3.0 2001a
Minu viimase poole aasta kõige pikem automüük vältas suisa terve nädala ja kaks päeva veel lisaks. Raha ma tema eest ei saanudki, vaid maksin hoopis peale. Aga selle eest sain vastu ühe Bemari – universaal, manuaal (ehk kaks elementi, mis mulle auto juures pigem vastukarva on). Tänaseni jäävad mulle mõlema osapoole motivatsioonid pisut segaseks… Igatahes on mul nüüd kolmanda seeria Bemm.
E-klassi Mersu sai üsnagi korralikult ülesse vuntsitud. Eks seal üht-teist jäi veel teha, aga eks mingisuguse remondirõõmu peab ka järgmisele omanikule jätma ning kusagil maal on ka mõistliku rahapaigutuse piir. Võrreldes ostueelse seisukorraga oli vahe siiski meeletu. Pisike nimekiri, mis ära sai tehtud:
- Uued LED AMG-Style tagatuled
- Juhiukse keskluku vaakumi leke likvideeritud
- Kõrvalistuja akna mehhanismi remont
- Rool vahetatud
- Uued põrandamatid
- Starter remonditud
- Tagumise käetoe kinnitused parandatud (sohiga)
- Tagumise parema ukse iluliist parandatud
- Juhiistme kõrguse reguleerimise ratas asendatud
- Uus õhulugeja, väntvõlli nuka andur, õhufilter jm
- Standardne poleerimine ning vahatamine
- Põhjalik salongi puhastus
Kokkuvõttes nägi auto oma vanuse kohta päris värske välja ning ka tehniline pool sai peaaegu, et väga hea. Igatahes aeg pildid teha ning müügikuulutus valmis vorpida (katkise vana iPhone kohta said päris viisakad klõpsud: https://www.auto24.ee/kasutatud/auto.php?id=3350812 )
Esimese päeva 1200+ vaatamist olid üsna lootusrikkad, aga see pagana telefon igatahes ei suvatsenud heliseda… Vähemalt tuli autoärikatelt pakkumisi poole hinnaga Mersu ära osta ning sekka ka mõned vahetusdiilid – 2008a Opel Vectra diisel universaal, 1999a Audi A6 1.8T, 2005a Audi A6 3.2 + minupoolne komp 3000€ (mis nagu olekski selle Audi turuhind…) ja siis järsku üks 2001a BMW 330XI.
Hmm, see viimane tundus isegi huvitav. Seda enam, et e46 kerega Bemari oli mul niikuinii soovinimekirjas olemas. Küll mitte just universaalkerega, aga siiski. Kolmeliitrise ridakuus mootori ning manuaalkasti kombinatsioon tegi asja põnevaks. Lisaks veel nelikvedu ning helebeez nahksisu. Ilmselgelt polnud need kaks autot päris samast hinnaklassist ning edasine sõltus sellest, kui palju tuleb peale maksta.
Kuna BMW asus Pärnus, siis pakkusin välja, et kohtume Märjamaa risti tanklas. Koduhoovist lahkudes oli muidugi mu kaheaastane poeg endast väljas, et tema lemmikmänguasi minema läheb (katku ajal on mänguväljakud ju kinni olnud ning lapsed elasidki päeval selles Mersus). Igatahes auto saadeti nutuga teele. Enne pealinnast lahkumist sai veel kaks eurot söödetud isepesula automaati ning linnus*itt ja tolm maha pestud. Vahatage oma autosid, jube kiiresti ja lihtsalt saab puhtaks!
. . .
Circle-K tanklasse sisse pöörates hakkas järsku silma ka vahetusdiilina pakutud masin. Kuna ootused olid kõrged, siis aga nähtud pilt tõmbas pisut tuju alla – kuidagi pisut trööstitu paistis teine… Loomulikult kui ilmud ise kohale poleeritud/vahatatud/pestud ja läikiva masinaga ning kõrvalseisev objekt pole survepesurit juba ammu aega näinud, siis on kontrast suur. Aga noh, kui juba sai kohale sõidetud, siis võiks vähemalt auto üle vaadata.
Omanik oli eelnevalt juba enamus vead välja toonud – parempoolse tagumise elektriakna mootor katki, roolivõimu pump undab (ja rool raske) ning mootorituli põleb. Saatis mulle ka pildi veakoodidest, mis justkui võiks viidata vaakumleketele. Lisaks leidus autol ka pisut roostet ning oli nii väljast, kui ka seest ikka väga must ja määrdunud. Vähemalt helebeez nahksisu tundus terve.
Esimeseks proovisõiduautoks osutus BMW. Kuna ma ei olnud väga ammu aega enam manuaaliga kulgenud, siis kohaltvõtt osutus pisut koomiliseks – suht algaja autojuhi tunne tuli peale. Sidurit lahti lastes kostus aga tagasilla poolt mingisugune veider kolks. Omanik väitis, et kardaani puksid läbi ja tuleks ära vahetada. Nomaeitea… see võib seal mis iganes olla (kardaan, puksid, vahekast või jumal teab mis).
Aga selle eest mootor oli väga ergas. Vajutasid pedaali, nurr ning kiirus kasvas mühinal. Väga tugevalt üllatas kolmanda seeria sõidukogemus – tegemist on ikka tõeliselt juhile suunatud autoga. Sportistmed ise on väga mõnusad, kogu juhitavus ja auto tunnetus lihtsalt suurepärased. Uskumatult fantastiline kogemus. Ainult see kolks käike üles vahetades rikkus pisut kogu seda pidu. Kaheliitrisest automaatkastiga vanast Mersust ümber istudes oli dünaamika vahe meeletu.
Tagasi tankla parklasse jõudes oli aeg vahetada juhti ja autot. Perfektselt puhtaks ja läikima lakutud E-klass avaldas muljet. Uimane minek ning juba müügikuulutuses välja toodud vead said ilmselgelt särava kestaga kompenseeritud. Lisaks tehniliselt kõik ju töötas korralikult ning ühtegi tehingut takistavat tegurit autol polnud. Aeg uuesti kohtumispaika naasta.
Mida ma siis nüüd teen? Bemari omanik oli kohe rõõmuga nõus autod ringi vahetama, aga mulle ei tundunud see masin päris hea swap. Samas ei viitsiks enam ka Mersuga tagasi pealinna sõita… Okei, puhtaks ja läikima ajaksin ta hea meelega, aga mida kogu see tehnilise poole korrastamine majanduslikult tähendaks? Igatahes olin korraliku dilemma ees. Ah põrgusse ja proovime siis lihtsalt vaheraha õigeks saada! Pisut suutsin eelnevalt kokkulepitud summat vähendada ning vahetasimegi võtmed.
Algselt pidin oma läpaka kaasa võtma juhuks, kui diil sobib ja idee poolest oleks pidanud kohe seal samas autod maanteeameti e-teeninduses ringi vormistama. Aga loomulikult unustasin arvuti koju. Mis seal siis ikka – teeme siis ametliku osa lihtsalt hiljem ära. Vaatasin rahulikult tankla ees, kuidas Mersu Pärnu suunas minema vuras. Hing oli veidi kahtlusi ja kõhklusi täis, aga samas siiski elevil. Auto number 19 käes, kuigi veel mitte päris ametlikult.
Suhteliselt hea näide, kuidas ei tohiks autot osta. Ei mingisugust tehnilist kontrolli. Ei mingisugust ametlikku ümbervormistust (isegi mitte ostu-müügi lepingut). Ühesõnaga sama hästi võid minna kasiinosse ning panna kogu raha ruletilauda ja loota parimat… Nii lihtsalt ei tehta, aga ju siis on ikka vaja oma elu huvitavaks ajada.
