BMW 630i (E63) – täiesti mõttetu auto… aga veidi äge ka?

#51 : BMW 630i E63 3.0 R6 190kW 2004a

Teeme seekord pisut fantaasiamängu… Kujuta ette, et oled üks edukas naisterahvas, kes on ennast üles töötanud, näinud roppu moodi vaeva ja saanud ühes suures ettevõttes küllaltki tähtsa ja tõsiseltvõetava positsiooni. Selle juurde käib ka teatud imago üles ehitamine – olla tõsiseltvõetav ning konkureerida huntide maailmas. Ja siis sul tuleb ühel hommikul tööle minna kollase Bemariga. 6-seeri aga siiski… kollane. Pole võimalik, et keegi seda ei märka. Sest seda autot pole võimalik mitte märgata…

Teretulemast minu abikaasa maailma. Järgmine sõiduk ilmutab ennast läbi Facebooki, mitte läbi eluterve diskussiooni, et kas me äkki võiks sellise auto osta. Heal päeval saad põneva autoga tööle vurada ning mustemal hetkel mõtled, palju see takso kontorisse võiks maksta. Automaat või manuaal? Kuidas see käima käib või kas üldse läheb käima? Kui paljud daamid kujutaks ette ennast näiteks Pontiac Aztek’i roolis (jah, mul on ka selline pill olnud)?

No tegelikult ma päris nii õel ka pole. Kinnisvara vangerduste tõttu rändas Range Rover Belgiasse ning tõin Pärnust asenduseks prouale liisinguvaba Lexus LS 460. Muidugi turu odavama, sest see on alati hea valik. Ei meeldinud… Sai see ära müüdud ning naise soovide järgi asendatud Jaguar XF-iga. Ilus auto, tore sõita aga mõningate elektroonikaprobleemide tõttu ammendus (kuigi need said lahendatud). Ja no siis üks hea mees võtab kätte ja üllatab oma naist – läikiv must Jaguar sai vahetatud salaja kollase Bemari vastu…

Luba on raskem saada, kui andeks saada?

Räägitakse, et naistele meeldivad üllatused. Selles lauses on üksjagu tõtt aga nagu selgub, siis kõik üllatused ei ole alati just need, mida sinult oodatakse. Aga teed seda ikka, sest mingil põhjusel tundub see hea idee. Kuigi 6-seeria oli oma vastuolulise disaini tõttu mu soovinimekirjas täitsa olemas, siis päris üks-ühele ma poleks teda Jaguari vastu võtnud. Kuid kuna selles vahetuse paketis oli minu jaoks esindatud ka üks kohustuslik autokogemus, siis oli võimatu keelduda. Nimelt tuli „kuuesega“ kaasa ka Saab 9-5 Aero.

Tegelikult oli ju plaan autoparki vähendada. Aga samas oli see vahetus minu jaoks täiesti lummav ning vastupandamatu kombinatsioon. Ja kui kõik muud aspektid minu elus on väga läbi kaalutud ning pragmaatilised, siis autode maailmas saavad võitu just emotsioonid ning impulsid. Kokkuvõtvalt läksin Olegi (see tüüp, kellel on üle vabariigi päris mitu poodi) kodulinna 175 kilovatiga ning tagasi tulin 381 kilovatiga. Pole paha!

Hiljem oli kodus muidugi pisut seletamist. Aga vähemalt ei lõppenud öö Chrysler Grand Voyageris ega ka diivanil. Ja siinkohal kasutaks võimalust avaldada tunnustust sellele tüdrukule, kes päeva lõpuks on nõus leppima ühe mehe veiderdamistega autode teemal. Kuigi ta peab nüüd kollase Bemariga mööda linna paarutama ning parklate kaugemaid nurkasid otsima lootuses, et ehk keegi ei märka…

Vastuoluline disain

Ma ei pea ennast kindlasti BMW fänniks aga nad on siiski tootnud päris ägedaid autosid. Ühed ilusamad mudelid on 507 (ääretult kaunis masin) ja BMW E9. Ning siis veel loomulikult E30, 8-seeria ning veel erinevaid pärleid. Klassikaliselt ilusat disaini eviti 90-ndate teises pooles – E39 sedaan on vähemalt minu jaoks  silmale väga nauditav taies ning E38 on läbi aegade kõige kenam 7-seeria. Ja siis mingi hetk lasti pukki selline tüüp nagu Chris Bangle…

6-seeriat seostatakse ka just temaga ning selleks on ka põhjust. Algse kontsepti, BMW Z9, kujustas just tema. Sellest lihvis hiljem „söödavama“ versiooni välja Adrian van Hooydonk, tänu millele see mudel näeb välja vähem õõvastav, ku BMWi E60 (viies seeria 2004-2010) või BMW E65 (seitsmes seeria 2001-2008). „Kuuene“ sai tegelikult päris põneva disaini, kuigi ta kindlasti ei ole samaväärne, kui varasem seda mudeli-indeksit kandev baierlane (E24; 1976–1989).

Kui E50 ja E65 panevad senini õlgu kehitama ning mõtisklema, et kas neid autosid oli ikka maailmale vaja, siis E63 tundus juba uuenda pigem mõnusalt ülbe ning see disain toimib vähemalt minu arust tänasenigi väga hästi. Ja mida aega edasi, seda lahedamaks ta muutub. Mõõtmetelt on tegemist ju küllaltki imposantse autoga – 4.82 meetrit (vs näiteks Škoda Kodiaq 4.69m), kuid suurema osa sellest gabariidist moodustab üüratu kapott.

Kuid see interjöör…

Kõige hämmastavam asi BMW 6-seeria puhul minu jaoks on see, et sõites ei pane sa tähele, kui inetu kogu see sisemus on. Armatuur on lihtsalt… või noh, mis asi see on? Kuidagi tühi, proportsioonidest justkui väljas, näotu. Pidavat meenutama Sidney ooperimaja aga kust otsast? Uksepolstrid inspireeritud viilust – tegelt? Ja siis see rool – ma annaks plusspunktid selle eest, et on vaeva nähtud kõige koledama rooli disainimise eest.

Kuid materjalid on head. Vähemat ei saakski muidugi ühelt preemium-klassi sõidukilt oodata. Ergonoomika ja funktsionaalsus on fantastilised – kõik, mida sa sõrmede all tunnetad on läbi mõeldud, kvaliteetne ning ülimalt mugav kasutada. Multimeediasüsteemi kasutajaliides pole tänasekski veel visuaalselt aegunud ning BMW iDrive on asi, mida paljud tootjad proovivad edutult senimaani järgi teha.

Ja no siis see helisüsteem… Tegemist on 19 aastat vana autoga aga see helipilt on 98% sõidukite puhul senimaani ületamatu. Ma ei ole just eriline audiofiil, kuid selles autos tundub isegi Elmari repertuaar vastupandamatu. Päriselt! Sound on lihtsalt mega!!! On erinevaid põhjuseid, miks mõne autoga teekonda pikemaks venitada ja selle auto puhul võib põhjuseks pidada kindlasti helisüsteemi.

Aga jätkame nurisemisega. Enne seda veel paar positiivset nooti – rooli taga on tõsiselt mõnus istuda, kuigi antud autol pole varustusnimekirja kõige uhkemad istmed. Külgtugi sisuliselt puudub aga pagana mugav on siiski. Mulle tegelikult väga meeldib selles autos istuda (kuniks pilk roolile ja armatuurile ei lange). Kõik on paigas. Kõik on õige koha peal. Kuid 4.8 meetrit pikkust ning tagumistele istmetele mahuvad vaid lapsed… Täiskasvanutele sinna asja pole. Päriselt! Ka laste sõidutamiseks pean istme ebamugavalt palju ettepoole nihutama.

BMW 630i sõiduomadused

Siit algab teine maailm – BMW maailm. Peale esimest minutit saad järsku aru, miks see mark nii populaarne on. Hea inglise keelne termin selle kohta oleks – drivers car. Vedrustus on võibolla igapäeva kulgemiseks pisut liiga jäik aga see seab kõik õiged tingimused fantastiliseks juhitavuseks. See kolmeliitrine rida-6 mootor töötab väga siidiselt ja ühtlaselt ning veab iga pöörde pealt mõnusalt.

6-käiguline ZF kast on ka tänaste standartide järgi ülimalt mõnus – ülekanded on paigas, käiguvahetusi ei tunne ning suudab selle mootori karakteristiku kenasti esile tuua. Nende kahe kombinatsioon muudab auto kuidagi mõnusalt elavaks – ta on terav ja äkiline. Nullist sajani tuleb kätte 6.7 sekundiga, mis pole teps mitte halb tulemus (vs sama vahetusdiili Saab 9-5 Aero 191kW 8.5 sekundit). Kuid sellega kaasneb uus probleem – spidomeetrit peab hoolega jälgima! Mis sa arvad, kas politsei andestab kerge rikkumise kollase Bemari juhile?

Selle inetu rooli taga on tõsiselt mõnus olla ning peab pettumusega tõdema, et mulle väga meeldib temaga sõita. Analoogset sõidukogemust on senimaani pakkunud väga vähesed autod. Iste on mõnusalt mugav ning mootori ja käigukasti koostöö saab väga kõrge hinde. Vedrustus on konkreetne, kuid samas ei tambi siseorganeid segamini. Sportlik grand tourer.

Aga see värv?

Kollane! See värvitoon mõjub sama vastuoluliselt, kui auto disain. Ta kas meeldib sulle või siis tundub totaalselt võigas. Aga mulle meeldib. Kõik need auto protortsioonid võimenduvad kohe mõnuga. Ta ei jää märkamatuks. Kui lähed näiteks IKEA-sse palmi ostma, siis pole vaja meelde jätta, millisesse vahesse sa ta parkisid. Sa näed teda juba kaugelt. Ja loomulikult kõik teised poe külastajad näevad juba kaugelt, kuhu sa parkisid.

Samuti pole selle masinaga võimalik kuhugile salaja minna. Esimese tunni jooksul, mil ma temaga sõitsin, sain juba kaks kõnet, et kuhu sõidad. Pidavat juba kilomeetri kauguselt näha olema. Ja seda linnaliikluses. Aga poest uuena BMW 6-seeriat sellises toonis osta ei saanud. Tehasest veeres ta välja hõbedasena, mis vähemalt minu arvates sobib vaid väga vähestele autodele. Ja kindlasti mitte ühele luksus-kupeele.

Seega otsustas üks eelnevatest omanikest, et hõbedane toon ei lenda mitte ning auto tuleks üle värvida. Aga mis värvi? Erksate värvidega Ford Focus ST-sid olete liikluses või ajakirjas esitletud piltidel märganud? Tangerine Scream Paint – just sellise värvitooni sai endale kõnealune Bemar. Kindlasti harjumatu värv sellisele autole, aga ei saa vastu vaielda, et ta efektne välja ei näe.

Selle kõige juures oli aga üks pisikene probleem – nimelt oli 6-seeria ja kitse vägivaldse paaritumise katse käigus esistange korralikult kahjustada saanud ja päris kindlasti vajas ülevärvi. Sest selline kriimuline nägu ei sobi mitte ühele edevale kupeele. Tundus justkui lihtne ülesanne – pisut lihvimist, pahtleldamist ja värv selga. Esimene katse läks aia taha, kuna retsepti järgi kokku segatud toon jäi ikka väga palju heledam. Peale 16 erineva näidise kokku segamist ja kõige lähedasema välja valimist sai toon lõpuks õige. Ning baarikakluse või vägivaldse paaritumisakti jäljed olid auto nina pealt pühitud. Ühtlasi läks vahetusse intsidendi käigus viga saanud esistanges paiknev parkimisandur.

See ei ole BMW, kui armatuuris tulukesed ei põle

Ilmselgelt olen ma täiesti parandamatu optimist. Paar veateadet armatuuris. Tõenäoliselt on vaja ainult korraks arvuti taha pista ning need kurtmised saab ära kustutada. Vajadusel midagi kalibreerida ning elu ongi lill. Seega võtsin suuna ühte oma lemmik töökotta – Garage33. Arvuti sai külge pandud aga lillede noppimiseks paraku põhjust ei olnud. Virtuaalse hookus-pookusega neid hädasid juba ära ei lahenda ning auto tuli sinna jätta.

Piduriklotside kulumisandurid röökisid põhjusega – tuli vahetada nii klotsid kui ka andurid. Ning kuna pidurivedelik ise oli ka juba paras tökat, siis läks ka see vahetusse. Ühtlasi rändasid prügikasti mootori õhufilter ja ka salongi filter ning asendusid värske kraamiga. Pisut häirivam viga oli aktiivroolimise veateade – suurel kiirusel peaks rool olema raske ning väikese hoo pealt manööverdades imekerge. Minu Bemaril oli ta aga igas asendis väga-väga raske.

Kuna B-osa ei leidu ning kasutatud tükki ka romulatest hankida ei õnnestunud, tuli tellida uus originaal andur. Kas selle vahetus koos kalibreerimisega probleemi ka ära ravib, seda näitab aeg. Hetkel lihtsalt nii palju muid toimetusi, et teisele katsele töökotta pole jõudnud. Aga ehk avaneb see võimalus nädala või kahe pärast. Lisaks ilutseb ka mnt.ee lehel üks tagasikutsumine, mille vast saab ka paari nädala jooksul United Motors’is ära lahendatud. Kisub kuidagi jube projektiks jälle…

Kokkuvõte

Kuidas siis vaadata tagantjärele sellele naisele tehtud „üllatuse“ peale? Minu sees elaval optimistil on suu endiselt kõrvuni – sain ju oma Saab 9-5 Aero ära proovida ning see kogemus oli igati mõnus. Kõigi eelduste kohaselt puhkema pidanud suur kodutüli jäi ka pidamata. Ja tegelikult ma ju täitsa naudin ka seda BMW 6-seeriat. No on pisut inetu seest, kuid sõita on temaga väga mõnus. Nii hea helisüsteem oli mul viimati vast neljanda põlvkonna Range Roveris.

Aga see kriiskav kollane värv? Kui nüüd aus olla, siis minu meelest on ta äge. Mulle meeldib, kui auto eristub hallist massist. Ilmselt salaja meeldib ka see kaasnev tähelepanu ning pidevad vestlused kusagil parklates, kui keegi tuleb lähemalt uurima, et millega täpsemalt tegu. Kui need mõningad „pisivead“ ka kõik likvideeritud saavad, siis on ju tehniliselt ka igati viisaka aparaadiga. Kõige keerulisem osa selle mängu juures saab ilmselt olema järgmise omaniku üles leidmine, kes ihkaks endale just kollast värvi 17 aastat vana Saksa premium-kupeed.

---

Facebook & Instagram