Kas BMW M2 on lõbusam, kui Porsche 911

Tuleb tunnistada, et liiga tihti polegi BMW M-divisjoni toodangu rooli taha sattunud. Seega päris täpselt ei osanud ka sellest viimase põlvkonna BMW M2’st väga midagi oodata. Jah, võimsust on kindlasti palju ning tõenäoliselt ka juhitavuse osas pettuma ei pea. Aga kuidas ta näiteks Porsche 911’ga võrreldes tundub?

Eelmine aasta toimus plahvatus autokuulutusi vahendavate portaalide osas. Konkurents turul on igati tervitatav ning ehk teeb automüüjate elu odavamaks. Üheks neist on värske ja tubli tulija Veego. Ilmselt olete juba märganud ja ka kuulutusi seal sirvinud.

Igatahes mõned päevad tagasi pakkusid nad mulle proovida just seda sama musta BMW M2’te. Tundus avatlev, kuna ilm oli sügise kohta mõnusalt kuiv ja päikeseline. Ning ühtlasi polnud ma juba ammu külastanud üht oma lemmik teelõiku Põhja-Eesti ranniku lähedal.

BMW M2 – tatoveeritud lesbi

Eks maitsed on erinevad aga vähemalt minu meelest pole M2 just see klassi kõige ilusam tüdruk. Lühike, pisut matsakas ja poisipeaga. Kuid samas ka musklis ja tätoveeringutega M-badge’ide näol. Neid embleeme on autol tõesti palju ning vähemalt minu jaoks mõjuvad nad hästi. Ta ei ole ilus. Aga ta on pagana äge! Nüüdseks juba küpsesse ikka jõudnud E46 indeksiga M3 on kordades kaunim auto. Ja sissejuhatuses mainitud Porsche 911 mõjub tema kõrval Raplamaa missivõistluse kinni pannud neiuna.

Kuid iseloomu poolest on see M2 üks üli-äge plika, kes tahab sind pidevalt pahandustesse vedada. See mõnusalt nurruv kahe turboga äkiline rida-kuus meelitab parema jalaga tugevamalt pedaale pressima ja iga lähenev kurv paneb südame kiiremini põksuma. Kiirendus on hullumeelne, pidurid fantastiliselt head ning see juhitavus…

See teelõik, kus temaga kohtamas käisin, on vaid kuus kilomeetrit pikk. Aga kõik need kuus kilomeetrit on lihtsalt fantastilised. Maastik on reljeefne, kurvid mõnusalt voolavad ja kohati ka väga järsud. Ja mis peamine – liiklus praktiliselt puudub. Tee on nii kitsas ja käänuline, et isegi lubatud piirkiirustes püsides võtab ta enamusel selja higiseks.

Ja ka autos ei pidanud kübekestki pettuma. Ta neelas neid kurve nii suure isuga, süstides sulle mõnusas koguses enesekindlust ja adrenaliini. Parempoolset pedaali sõtkudes möirgas see rida-kuus jõuliselt aga samas ka meeldivalt. M2 on tõesti nagu üks väga ägeda iseloomuga tätoveeritud lesbi, kelle seltskonnas on üli äge olla, kuid samas võib baari järjekorras vahele trüginud neiul mõtlemata nina veriseks lüüa…

Lõbusam, kui Porsche?

Kui nüüd kõrvutada seda autot legendaarse 911’ga, siis millise mulje ta jätab? Porsche 911 on meistriteos! Ta on disainitud olemaks väga kiire ringradadel. Ja ta ongi väga kiire ringradadel. Väga täpne rool, suurepärased pidurid ning lihtsalt ülim juhitavus. See pidamine justkui ei saagi otsa. Aga ta on kuidagi justkui liiga rafineeritud. Lihtne, etteaimatav…

Selle kõrval mõjub M2 aga mõnusalt toore ja agressiivsena. Äkiline ja etteaimamatu ning samas meeletult lõbus. Ja kui teda liiga palju norida, siis kütab ta sulle ilma pikemalt mõtlemata pasunasse.