#17 : Jaguar XJ (x300) 3.2 1997a
Mõned päevad peale seitsmenda seeria kuulutuse aktiveerimist sain hea vihje, et üks Jaguar ootaks vahetuspakkumisi. Kui enamus kipuvad neid Briti luksussedaane pelgama, siis minu jaoks tundus asi põnev. Piltidelt nägi auto üsna viisakas välja ning kuulsin ka vihjeks, et sinna on tehnilise poole pealt päris palju raha sisse investeeritud ja tegemist võiks olla ühe viisakaima selle generatsiooni eksemplariga, mis viimasel ajal üldse müügis on olnud.
Liiga pikka mõtlemisaega ma endale ei võtnud, helistasin müüjale ning leppisime aja kokku, et üksteise sõiduriistad üle vaadata. Kaugel parklanurgas paistiski tuttav siluett – the Jag. Kuna aasta tagasi sai sama põlvkonna Iks-Jotti juba omatud, siis olid suuremad potensiaalsed probleemikohad juba teada, mis tähendas seda, et ei pidanud eelnevalt pikalt mööda foorumeid kolama ja infot otsima. Lisaks tuli appi autot kaema ka üks tõeline jaaguari-fanaatik, kes tunneb neid kasse läbi ja lõhki.
Suures plaanis oli avanev pilt hea. Kere tundus enamvähem kriimu- ja mõlgivaba. Vaid pisut roostet tagumiste tiivakaarte läheduses, mis kipub neid tihtipeale kimbutama. Karbid ja põhi tundusid samuti head. Küll aga nägi salong kohati pisut räämas ja õnnetu välja – juhiistme nahk õmblusest lahti, kogu polster korralikult määrdunud, juhipoolse turvavöö vastuse korpus katki ja teibiga lapitud, mõned plastikdetailid vajasid vahetamist ning kirsiks tordil oli klammerdajaga parandatud rippuv laekangas.
Nende detailide parandamine või vahetamine ei tundunud aga liiga ulmeline ning oli selge, et tahan teda endale. Teine osapool vaatas ka kiirelt Bemari üle, jäi nähtuga rahule ja siis polnudki väga muud teha, kui läppar lahti ning maanteeameti e-teeninduses masinad ringi vormistada. Vahetasime võtmed ja läksime kumbki oma teed.
Kuidas sõidad, Jaguar?
Tunne XJ’i rooli taga on ikka kuninglik. Iste on ülimugav, rool väga ülevõimendatud ja kerge, palju puitu ja nahka, üüratu kapott ulatub harjumatult pikalt ette… Tegemist on eheda härrasmeeste autoga. See 3.2 bensiinimootor liigutab masinat üsna erksalt, kuigi võimust ainult 155kw, mis tänapäeva maailmas tundub pigem tagasihoidlik tulemus. Aga no äge on!
Esimese asjana hakkasin koostama nimekirja, mis kõik tuleks auto juures korda teha. Juhiistme lahtise õmbluse osas konsulteerisin ühe sadulsepaga, et kas seda on võimalik kokku tagasi õmmelda või tuleks nahk välja vahetada (ei saa õmmelda…). Tundub, et tuleb nii mõnigi vidin läbi ebay tellida. Õnneks hinnad liiga hullud ei ole ja loodetavasti saab Jaguari mõistliku eelarve piires taas prillikiviks.
Keretöösse
Võtsin vajalike keretööde pakkumise ühe tuttava maalri käest ning kuna hind sobis, siis oli vaja auto töösse viia. Proua oli lahkesi nõus teise autoga mulle järgi tulema, aga arvas, et pigem sõidab mul sabas (no et vahepeal ära ei eksiks). Mingil hetkel heliseb telefon: “Kuule, kas su auto number on ikka 760 ja mingid tähed”. Tal oli korraks tekkinud kahtlus, et sõidab vale masina järgi… Proua polnud märganud, et juba mitmendat päeva ei seisa maja ees Bemari vaid hoopis Jaguar. Samas, mõlemal ju neli ratast, neli ust, tumedat värvi sedaanid… Ja no loomulikult ma ka ise ei vaevunud mainima, et auto ringi vahetasin.
Loodetavasti saab nüüd tuleval nädalal keretööd tehtud ja klambritega kinnitatud lagi vahetatud. Lisaks ootab autot ees ka üks ülioluline täiendus – kapotil peab olema Jaguari kuju! Samuti sai mõistliku raha eest soetatud uus turvavöö vastus, katkine käigukasti katteplastik ning selle kõrval asetseva laeka kinnitus. Paraku Eestist õiges toonis juhi-istet ei leia ning see tuleb tellida üle interneti. Tahaks juba kangesti näha, milline ta peale poleerimist ja vahatamist on. Ning ilmselt peab siin ennast talitsema, et kohe uuesti müügikuulutust valmis ei treiks, kui peaksin temast head pildid saama…
Jaguar XJ x300
Tegemist on siis kes-teab-mitmenda põlvkonna XJ mudeliga, mida valmistati vahemikus 1994-1997 kokku 92 038 tükki. Tollel hetkel oli antud automark Fordi omanduses ning seetõttu võib nii mõnegi detaili pealt leida veidi võõra ovaalse embleemi. Suur rõhk pandi koostekvaliteedi ja usaldusväärsuse tõstmisele. Samuti pöörduti tagasi nelja ümmarguse esilaterna juurde (eelmisel generatsioonil olid kasutusel kaks kandilist tuld).
Valikus olid V12 mootor ning kaks rida-kuut töömahtudega 3.2 (155kw) ja 4.0 (177kw) liitrit. Viimased olid päris hästi õnnestunud ning on fanaatikute seas teada, kui “pommikindlad”. Lisaks oli olemas ka samast 4.0 mootorist supercharged versioon mudeli XJR tarvis, aga need kipuvad olema üsna haruldased.
Selle generatsiooni XJ on küllalti vastupidav ja väheste probleemidega. 1997 aastal vahetati x300 välja uue mudeliga x308, mis näeb juba pisut moodsam ja uuem välja. Kuigi päris paljud detailid neil kattuvad, siis suurim erinevus seisnes mootorites (mis paraku on üsna probleemsed) ja interjööris.
Vot selline lugu siis…
