#37 Peugeot 406 Coupe 2.0 97kW 1999a
Vaese mehe Ferrari – peale auto soetamist olen seda ütlust päris palju kuulnud. Okei, see konkreetne eksemplar on punane ja tegelikult näeb päris kena välja küll. Aga Ferrari? Tegelikult on sellel väitel üsnagi tugevad seosed hobusemärgiga sportautoga. 406 Coupe disainis mees nimega Lorenzo Ramaciotti, kes oli ühtlasi selliste taieste taga nagu F456 ja 550 Maranello.
Algne disain oli Pininfarina poolt tegelikult tehtud FIAT’ile. Õnneks või kahjuks see käiku ei läinud ning FIAT otsustas minna oma Coupe’iga hoopis Chris Bangle poolt loodud majasise kujunduse teed. Isiklikult olen muidugi suhteliselt rahul, et asjad sedaviisi lahenesid, sest muidu oleks olnud täiesti võimatu leida 90’ndatest pärit seksika välimusega prantsuse autot.
Aga mul oli ju kangesti ikka vaja üht prantslast oma nimekirja. Päris pikalt mõtlesin, mis see olla võiks. Kas mõni jõhkralt veidra disainiga eksemplar või siis hoopis üks kuum luukpära? Läbi pimedate juhuste sattusin aga proovima seda konkreetset punast kupeed. Ja ei läinud ma teda isegi katsetama ühegi ostuplaaniga. Igatahes paar päeva hiljem hammustasin pere eelarvest tükikese eurosid ära ja tõin ta koju. Lapsed, potentsiaalne sügisene soojamaa puhkus jääb ära, nagu ilmselt juba aru saite…
Aga miks just see auto?
Tegelikult on mulle 406 Coupe disain alati meeldinud. Eks mõned korrad olen ikka fantaseerinud, et võiks ju korra taolist eksemplari omada. Need kitsad esituled näevad lihtsalt ülbed ja seksikad välja ning kere proportsioonid on ülimalt hästi õnnestunud. Aga veidi oli hirm vanade prantslaste ees – roostetavad ja lagunevad mis hirmus. Põhimõtteliselt võid peale garantii aja lõppu auto kohe Kuusakoskisse ära vedada…
Kuid ta ei roostetanud. Peale pingsat otsimist leidsin lõpuks paari millimeetrise läbimõõduga täpi vasakpoolse esimese rattakoopa alaservast. Saab see üldse reaalne olla? Auto on ju ikkagi 23 aastat vana. Tõenäoliselt on siis vähemalt põhja-alune täiesti ära mädanenud, kuid selle kontrollimiseks ei viitsinud ometigi ju põlvili laskuda, et sinna piiluda. Ise ka liiga vana juba ju – saan veel trauma või midagi.
Minu jaoks oli pisut üllatav fakt, et kupeed mitte ainult ei disainitud Pininfarina poolt, vaid ehitati valmis ka Torinos asuvas tehases. Erinevalt tavalisest 406’st, kalvaniseeriti kupee versiooni kere põhjalikult ära. Ikka päris põhjalikult. Seega, kui mõni müügis olev eksemplar roostetab, siis on ta ilmselt ka pauku saanud. Rooste puudus, tehniline pool tundus okei (paari väikese mõõndusega) ning salong oli terviklik. Lisaks veel punane! Jah, tal oleks võinud ju olla V6 kapoti all, aga mis seal ikka. No kuidas sa jätad ta koju toomata?
Pariisi takso
Kui välimuse oli valmis kritseldanud Pininfarina stuudio, siis kulude kokkuhoiu mõttes läks kasutusele sedaani armatuur. Kahjuks. No okei, päris üks-ühele seda ringi ei tõstetud, sest näidikute plokis asetsevad kellad said endale kroomist rõngad. Milline luksus! Ja vähe sellest – ka käigukangi nupp oli kroomitud! Muus osas on see armatuur nagu teistel vaesematel 90’ndate autodel – palju plasti ja vähe nuppe. Otseselt kole pole, kuid samas erilist erutust ka ei tekita.
Küll aga üllatab ta ruumikusega – tagumises reas on võimalik ka täiskasvanud inimesi transportida. Jah, isegi neid, kellel jalad on. Katusejoon ei röövi pearuumi ja isegi pikem ots on seal talutav. Samuti mahub pagassi piisavalt igasugu erinevat träni ära. Ehk nägus ja nõtke disain ei ole röövinud praktilisuse poolt.
No aga tegelikult – see sisedisain on ikka kerge pettumus. Oleks ju võinud ikkagi pisut rohkem vaeva näha? Ilmselt heledast nahast Recaro istmed parandaks seda pilti päris oluliselt (sai tehasest tellida). Minu autos neid paraku ei ole. Kuigi mul on olnud päris mitu masinat sellest ajastust, siis tegelikult olin ära unustanud need lisavarust tähistavad tühjad lülitikatted. Jah, selles eksemplaris on neid päris palju. Aga mis mugavusvarustust ma üldse selle raha eest kaasa sain? Elektrilised aknad, roolivõimendi, kesklukustus (mis puldist ei toimi), elektriliselt reguleeritavad peeglid, konditsioneer. Ja rohkem nagu ei meenugi hetkel…
Kuidas temaga sõita on?
Mingil arusaamatul põhjusel seostub kupee kere mulle kohe sportautoga. No siin ei ole küll kusagilt otsast mingit sporti näha. Võibolla ainult siis, kui midagi katki läheb või kui kütus otsa saab ja peab autot lükkama. Kiirendus nullist sajani võtab aega pisut alla 11 sekundi. V6 mootor kärbiks seda küll kolme sekundi võrra, kuid ega seegi number ei tundu sportlik.
Rool on küllaltki konkreetne, kuid samuti ei midagi erilist. Sarnasus Ferrariga on näiteks see, et rooliratast saab mõlemale poole pöörata. Vedrustus on küllaltki pehme, ent ei lase autol kurvides liigselt palju kalduda. Seega tegemist on pigem mugava igapäeva-kruiiseriga, kui sportautoga. Siinkohal isegi õige pisut saan neist aru, kes ostsid 406 Coupe diiselmootoriga. Mitte, et ma ise sellise kombo heaks kiidaks.
Üks asi suutis mind siiski tõsiselt üllatada – kui lasid need raamideta uste klaasid ülesse, saabus salongi vaikus. Ei mingit müra ega tuulevihinat. Päris tõsiselt – autos oli vaikne! Uksetihendid ise nägid küllaltki värsked välja, kuid pigem on asi hoopis disainis – tuul suunatakse kuidagi kavalalt eemale. Kinniste akendega sõitu paraku väga nautida ei saanud, sest konditsioneer ei toiminud ning väljas sattusid olema sellised 30-kraadile lähenevad temperatuurid.
Seisukord?
Nagu varasemalt juba mainisin, siis kere konditsioon ületas ootuseid mitmekordselt – no ei ole seda roostet. Värvkate oleks ka justkui kena aga seda minu jaoks nii umbes kahe meetri pealt. Lähemale astudes hakkavad ikka päikese käes õrnad kriimud silma kriipima. Tõin siin nädal tagasi endale paar värsket poleerketast, seega see probleem saab ehk õige pea lahendatud. Tegelikult lasin auto ka peale ostmist tõstukiga üles tõsta. Prantsuse auto ja põhja-alune ka ei roosteta? Ebareaalne!
Lisaks mitte-toimivale konditsioneerile jamas ka salongi ventikas – kas maksimum võimsus või mitte midagi. Polnudki juba tükk aega Feliksit külastanud (Carmaint OÜ) ning palusin tal juba ette see salongi ventika mootori reostaat ära tellida. Vahetus võttis aega ca 5 minutit ning tegi mind umbkaudu 30€ võrra vaesemaks. Lisaks sai konditsioneerile tehtud vaakumtest ning positiivse tulemuse tõttu ka hooldus ja täitmine. Ettenähtud 800g asemel oli süsteemis vaid 100g gaasi. Väljaminek suurusjärgus 50€ ning peale seda kannatas kupeega sõita ka kinniste akendega 30-kraadises leitsakus.
Tagant paremalt tuleva veidra kahina põhjustajaks osutusid käispiduriklotside vedrud, mis ilmselt olid kaitseplekist juba läbi läinud. Odav ja kerge parandus oleks sinna seibid vahele surada. Kallim variant need plekid ära vahetada. Negatiivse üllatusena selgus, et parema esimese amordi tugilaager on totaalselt kinni ning selle kopsik ka ära mädanenud. Need võiks nüüd kiiremas korras ära vahetada. Päris õlilekkeid avastamata põhja alt ära tulla ei õnnestunud – tõenäoline süüdlane on roolivõimendi toru, mis kergelt leemendab. Muus osas aga väga eeskujulikus konditsioonis aparaat. Isegi mu naine oli üllatunud, et nii korraliku auto koju tõin…
Tehnilist juttu, kui kedagi huvitab
Kaheukselist Peugeot 406 Coupe’i esitleti 1996 Pariisi Autonäitusel. See oli disainitud ning lisaks toodetud Itaalia disainistuudios Pininfarina. Algselt oli ta saadaval 2.0 liitrise bensiinimootori (99 kW / 138 hp @6000 rpm, 190 Nm/4100 rpm) ja 3.0 V6 bensukaga (140 kW / 194 hp, 267 Nm). 2001 aastal lisandus valikusse ka 2.2 liitrine diisel ning aasta hiljem vahetati kaheliitrine bensukas 2.2 liitrise vastu välja. Valikus oli kas 5-käiguline manuaal- või siis neljakäiguline automaatkast.
Põhi ja tehnika on laias laastus sama, mis 406 sedaanil. MacPherson esivedrustus on täpselt identne sedaaniga, kuid tagumist mitmikhoobvedrustust pisut kohendati ning rööbe laienes 36 mm võrra. Jäigemad amordid ja vedrud tõid kupee võrreldes sedaaniga 12mm madalamale. Kokku toodeti 406 kupeed 107 633 eksemplari.
Kokkuvõte – Peugeot 406 Coupe
Ilus välimus, kuid sportlikke emotsioone paraku ei paku. Küll aga on temaga päris mugav ja pehme ringi kruiisida. Kuid eelkõige meeldib mulle teda lihtsalt väljast vaadata – Pininfarina disainiga kena punane kupee, mis teeb silmale rõõmu. Tänaseks on ilmselt Peugeot 406 Coupe hinnad ammu põhjas ära käinud ning tõenäoliselt sätivad vaikselt tõusuteele.
Nüüd tahaks veel need mõned pisivead ära likvideerida ning siis prooviks taaskord tempo üles võtta ja autode järjekorranumbreid suurendada. Seega, kui tundsid kerget kipitust alakehas, siis võid paari nädala pärast ühendust võtta. Seda konkreetset eksemplari julgeks isegi sõpradele-tuttavatele müüa!
Nagu näha, siis blogi sissekannetesse on vahepeal jäänud päris suur auk – eks viimase aja muud olmeprobleemid on siin päris palju lõivu nõudnud kogu selle automajanduse arvelt. Siiski olen kuigi palju suutnud 100auto sotsiaalmeedia kanalil elu sees hoida. Ehk operatiivsemat infot ja muid sahkerdamisi tasub just sealt otsida!
Avapilt ja galerii by Daaniel Roos
