#27 Corvette C4 '95 aprill 22, 2021 5 kommentaari
#27 Chevrolet Corvette C4 5.7 1995

#27 Chevrolet Corvette 5.7 V8 1995a

„Vot seda autot tahaks, mis A-rühmas Face’il oli…“. Noorem generatsioon põrnitseb tühja pilguga otsa, sest mingeid seoseid sellega lihtsalt ei teki. Tänapäeval on meediat lihtsalt nii jõhkralt palju ja ilmselt erinevad tuubid täiskasvanute võimlemisharjutustest tõmbavad kogu tähelepanu endale ning 80-ndate B-kategooria seriaalid on unustuste hõlma vajunud…

Porsche Cayenne leidis endale uue omaniku vähem, kui 24 tunniga. Päris ausalt, ma polnud selleks valmis ning üsna ootamatult leidsin ennast jalamehe rollist. Lisaks oli kuidagi jäänud võõraks vana traditsioon auto vastu päriselt raha saada. Sest viimati õnnestus auto müüa vist septembris ning edasine on kulgenud mööda vahetuste jadasid.

Nüüd aga vedeles kapi peal pakk eurosid ja tuli uusi rattaid valima hakata. Tagantjärele vaadates oli see esimese põlvkonna Cayenne paras needus – proovi nüüd sama raha eest leida midagi sellist, mis oleks ka päriselt äge. Tutvumisportaalis auto24 haigutas tühjus ning kõik müügisolevad aparaadid tundusid ühte moodi hallid ja igavad.

Müügist saadud kupüürid ning lähenev palgapäev seadsid uue auto leidmiseks hinnapiiriks 8000 eurot. Juba pool aastat viiest kohast katki olevad teksad käivad veel küll (õhkjahutus!), praekartul maitseb hästi, makaroni kilo on odav ning ega lastele pole ka uusi mänguasju vaja (kui see blogi peaks veel 10 aasta pärast üleval olema ja te, lapsed, lugeda oskate, siis vot sellepärast teil polnudki uhkeid mänguasju, sest vanamehele meeldisid autod natuke liiga palju).

Lõputuna tunduvad otsingud

Igatahes kammisin vist kõik kuulutused läbi ja palusin ka lugejatelt abi, et leida midagi, mis Porschest maha jäänud tühjust täita suudaks. Ilmselgelt oli vaja leida midagi veel jaburamat. Kuniks ühel hetkel nägin müügis C4 generatsiooni Corvette’i… Pagan. Mul on seda vaja! Kui paljudel on unistuste autoks mõni Ferrari, Porsche, Lamborgihi, Aston Martin või midagi veel eksootilisemat, siis minu viimase 15 aasta unistuste auto on olnud just Corvette C4. Minu jaoks kõige kenam ameerika auto sellest ajastust.

Olen juba ammust aega fantaseerinud, et kunagi ostan ta endale. Seda enam, et nad tegelikult ju ei maksagi nii palju ning ka ülalpidamiskulud ei tohiks olla ebareaalsed (eriti võrreldes mõne vana Ferrariga). Aga siiski sisimas teadsin, et ma tegelikult ei jõua kunagi temani. Kuid järsku oli sisse löönud kirjeldamatu munavalu ja mul oli hädasti ühte vaja. Kas nüüd või siis mitte kunagi…

Kogu kohalik turg sai ikka väga põhjalikult läbi kammitud. Mõned isendid suutsin isegi leida selles hinnaklassis aga telefonikõned müüjatele ei suutnud mind veenda neid päriselt vaatama minna. Liiga projektiautod. Seega hakkasin kammima euroopa portaale. Koheselt sai selgeks, et oma eelarvega ma mitte kuidagi välja ei tule. Aga kui tõmbaks terve ülejäänud kuu tatra peale ja viiks koroona ajal kogunenud taara ka veel ära?

Kodust ei leia, aga välismaalt?

Mobile portaal teadvustas mulle, et olen Corvette jaoks liiga vaene. Valikut nagu oli aga numbrid nende kõrval tundusid pisut püüdmatud. Põhjanaabritest soomlased suudavad aga oma automaksuga kõik kättesaamatuks muuta. Ootamatult pakkus Rootsi tutvumisportaal üsna palju huvitavaid isendeid. Sealne USA raua skene on ka üpris rikkalik ning vaat, et Euroopa esirinnas. Valikut justkui oli ning hinnatasegi tundus reaalne.

Suutsin sealt kolm eksemplari välja filtreerida. Minu ettekujutus Corvette’st on kindlasti punane, musta värvi targa katusega, pitsalõikurit meenutavate velgedega ning kindlasti tootmise lõpu mudel.  Ja seal ta oli – valmistamisaasta 1995 ning kapoti all 5.7 liitrine V8 oma tagasihoidliku 300 hobujõuga. Kõik on tore, aga kuidas ta kodumaa pinnale saada? Paadid käivad, kuid katku ajal see reisimine on pehmelt öeldes piiratud.

Ja siis võtsin ette kõikvõimalikud kontaktid telefonis ning pensionäride suhtlusvõrgustikus Facebook. Kes toob Rootsist autosid? Öeldakse, et mugavustsooni tagant algab elu. Olin juba valmis tagasi rahulikult sinna mugavustsooni naasma ning võtma midagi lihtsat siit samast koduturult, kui äkitselt hüppas välja üks nimi – kirjuta talle, ta tegeleb. Okei? No vaatame.

Kes ära tooks?

Päev peale seda, kui Corvette fantaasia oli kõikvõimalikud muud mõtted suutnud edukalt kõrvale tõrjuda, oli mul tekkinud üks ähmane kontakt. Saatsin talle kuulutuse lingi ning sinna juurde numbri, mille eest ma oleks nõus auto ära ostma. Nüüd järgnes juturaamatu jagu tekstivahetust, auto taustakontroll ja asi oli seal maal, et võiks raha ära kanda juhuks, kui kõik sobib ning saaks ta kiirelt otse laeva peale panna.

Kõige selle juures oli vaid kaks probleemi – esiteks mul polnud nii palju rahagi, et auto ära osta ja teiseks, kanda viiekohaline summa kellegi kontole, kellega olid äsja Facebook’is tuttavaks saanud… Jah, ma räägin alati kõigile, et ärge ostke autot seda eelnevalt põhjalikult kontrollimata. Ent ise olen täpselt see tüüp, kes käitub risti vastupidi. Ja nüüd kanda viiekohaline summa täiesti võhivõõrale?

No loomulikult seda ma just tegingi. Sa kannad üle kümne tonni inimese kontole, kellega kohtusid äraja sotsiaalvõrgustikus?!? Parimal juhul saan Corvette, halvemal juhul tatar ja praekartulid terveks aastaks! Okei, päris nii lammas ma nüüd ka ei ole ning põhjalik taustakontroll vahendaja suhtes kummutas enamus kahtluseid.

See öö ma ei maganud

Kuigi vahendaja suhtes mul kahtluseid ei olnud, siis magada ma ikkagi ei saanud. Palun, palun, palun, et see auto oleks piisavalt korralik ning tasuks Rootsist ära vedamist. Olin selle aparaadi juba piltide järgi enda jaoks ära ostnud (sest noh, katsuda ju poleks niikuinii saanud). Ja see samane munavalu ei lasknud enam olla. No nii kangesti on seda autot ju vaja.

Corvette ülevaatamine oli kokku lepitud neljapäeval kella neljaks. Kas kõik sobib ja kas ta jõuaks ka samal päeval veel Paldiski praamile? Järsku helises telefon ning paluti kiirelt pildid, videod ja kirjeldused üle vaadata. Laeva väljumiseni oli jäänud vaid loetud tunnid. Kõik defektid ning iluvead olid kenasti üles pildistatud ja paar videot samuti juurde lisatud. Mootor pidavat töötama kenasti ja käigukast vahetama sujuvalt.

Kiire mõttekoht? No ei ole siin enam midagi mõelda. Pange ta aga ruttu praamile! Järgnes paar tundi vaikust, kuniks sain järgmise portsu pilte, kus auto seisis juba Kapellsäre sadamas ning boonuseks ka video, kuidas ta laevale sõidab. Jõudiski peale! Uskumatu.

Kapellskäre sadamas laevale minekut ootamas

Ka järgmisel ööl ma ei maganud

Mis kell laev jõuab ja millal võib Corvette’ile järgi minna? Ootusärevus ja kannatamatus olid nii suured, et igasugune keskendumisvõime oli täiesti halvatud. Alustuseks helistasin laevafirma check-in numbrile, mille automaatvastaja aga teatas, et hetkel pole neil enam tööaeg ja võiks õhtul uuesti proovida. Ei ei – õhtuni ma küll ei oota.

Otsisin nende kodulehelt kontori kontaktid ja asusin asja uurima. Sealt aga suunati mind edasi Paldiski Põhjasadamas toimetava Palsteve OÜ suunas, kes cargoga tegeleb. Pisut netis surfamist ning tõenäoliselt õige number leitud. Peale seda, kui teisel pool telefoni otsas oli juba neli inimest vahetunud (ja lõpuks sai ka eesti keeles suhelda) selgus, et jah, mingi punane Corvette peaks neil seal tõesti olema.

Hops autosse ja Paldiski suunas ajama. Palsteve territooriumile sissepääs muidugi niisama lihtne ei olnud. Putkas istuv vanamees tõkkepuust mind läbi ei lasknud ja kordas, et luba ei ole. Järgnes telefonikõne, mille teises otsas vahetus vist lausa poole kontori jagu rahvast. Igatahes peale auto numbri ja enda isikuandmete avaldamist oli ka luba olemas ning tõkkepuu avanes.

Punane kaunitar tuli-uute Mersude vahel

Ja seal ta siis seisis. Kinnise aia sees uute importautode vahel, ulatudes oma katusejoonega nendele napilt küljeklaaside alaservani. Edasi tuli leida üles kontor, et see aparaat lõpuks aiast kätte saada. Ilmselt olin oma telefonikõnedega seal juba kergelt kuulsust kogunud, sest teati täpselt, millele olin järele tulnud.

Järgnes paberte täitmine kitsas koridoris, kus sain suhelda nii eesti kui ka oma vigases vene keeles. Lõpuks ulatati üks kollane lipik, millega peaksin tõkkepuu alt välja pääsema. „Nägite juba, kus auto on? No minge siis võtke, väravad on lahti“. Rohkem polnud vaja midagi öelda. Läksin ja kangutasin need aiaväravad lahti, võtmed olid kenasti paigutatud kojamehe vahele ning seejärel süüdet…

5.7 liitri jagu ameerika muskleid prahvatas tööle. Pagan, kui äge see hääl on. Mitte küll nii vali ja lärisev, kui oleks oodanud, aga siiski äge. Neli päeva peale Vette soetamise fantaasia tekkimist olin ta lõpuks kätte saanud. Tegelikult käis kogu see protsess ikka uskumatult kiirelt. Nüüd tuli ta vaid koju ära viia ning jääda Rootsist saabuvaid dokumente ootama.

Suured tänud Uku’le, kes kogu ostmise-toomise protsessi kordineeris ning minu esimese auto impordi nii valutuks ja mugavaks tegi! Järgmine kord tahaks vist seikluse mõttes juba ise millelegi järgi minna…


https://www.facebook.com/100autot




5 kommentaari

  • Uku Hargel

    • 22. apr. 2021, 03:41
    • Vasta

    Meeleolukas lugemine ja väga lahe auto 😉
    Muretuid miile C4 Vettega Eestimaa kevades/suves.
    Terv. uku

  • Silver

    • 23. apr. 2021, 03:29
    • Vasta

    Juba enne “kolmekümnendat” oled päris eriliste autodeni jõudnud. Väga ei kujuta enam ette, et sa seal seitsmekümnendate paigus mingite Subarute ja E60’tega viitsid jännata. Ise ei pelga, et sellise tempoga enda jaoks põnevad autod otsa saavad? 😀
    Muidu äge lugemine ja äge auto!

    • 100autot

      • 23. apr. 2021, 03:57
      • Vasta

      Tänud!

      Õnneks igasuguseid huvitavaid ja põnevaid autosid on päris palju tehtud ja ehk ei saa valik veel nii pea otsa.
      Midagi toodetakse peale ka ning ajaga muutuvad vast kättesaadavaks.
      Muidugi aegajalt võiks mõne nö. lihtsa ja tavalise masina ka kuuks ajaks sõitmiseks võtta.

  • Andrus

    • 4. mai 2021, 11:45
    • Vasta

    Väga kift lugemine ja mônes môttes tunnen ennast ära selles situatsioonis. Mitte täna, aga eile oli juba vaja! Äge suhtumine, jôudu jaksu ja et oleks auto tipp-topp

    • 100autot

      • 4. mai 2021, 02:03
      • Vasta

      Tänud!
      Esmasel vaatlusel tundub see Vette üllatavalt viisakas.
      Õnneks on sõita ka oluliselt parem, kui vanalt Ameeriklaselt ootasin.


Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga