#28 Fiat Barchetta 1.8 R4 1999a
Ma olen täiesti ratsionaalne inimene! No vähemalt üritan seda endale sisendada ning ignoreerida neid signaale ajust, mis vastupidist kipuvad väitma. Ja siis on see 100 auto projekt… Ratsionaalsusega on seal sama palju pistmist, kui Lihtsa-Elu-Triinul astrofüüsikaga.
Igatahes mõistuse hääl ütleb, et võta üks auto, sõida sellega siis kuu aega, kui sa nii väga tahad ning proovi seejärel sama hinnaga edasi müüa. Ära sa teda jumala eest kuhugi töökotta remonti vii, sest sealt tulevad ainult arved ja arved tähendavad taaskord rahalist miinust. Jah, mõistuse hääl, seekord siis proovin nii! Ning sisevõitlus algab… Minus elav pedant tõstab tasapisi pead, sest auto peab ju olema terve ja korralik.
Aga vahetaks ainult need paar väikest juppi ära? No need ei maksa ju niiiiii palju… Ja tegelikult võiks ju selle ja selle asja ka ära teha. Ning siis tegelikult paar päeva garaažis poleerimist-vahatamist-puhastamist ei ole ju ka eriline ettevõtmine. Kõige keerulisem ongi see õige balansi leidmine nii lühikese omamisperioodi jooksul. Veidi on ikka veel meeles, kuidas paari kuuga sai paari-tuhandesse Bemmi paar tonni sisse taotud…
Ikkagi töökotta!
Kui termostaat on kinni kiilunud ja omadega läbi, siis selle pisikese asja võiks nagu ära vahetada. Mul endal pole vähematki aimu, kuidas seda täpselt tegema peaks ja isegi kui oleks, siis kaks vasakut kätt takistaks niikuinii sellise töö ettevõtmist. Seetõttu kiusasin taaskord Feliksit Carmaint OÜ’st. Tema käes on see tõenäoliselt käkitegu ja minul jääks hulga närvirakke alles.
Et aga vanale termostaadile ligi pääseda, tuli hunnik voolikuid ja lõdvikuid eest ära kiskuda. Selle peale avanes paar huvitavat (ja mitte nii oodatud) vaatepilti. Esiteks oli karteri tuulutuse voolik kolmest kohast puruks. Teiseks paistis gaasiklapi ees kummaline teip või kate. Mille pagana pärast seda sinna vaja on? Äkki katkise karterituulutuse poolt põhjustatud lisaõhu kompenseerimiseks?
Kuid kui see teip sai sealt ära kistud, hakkas mootor puterdama. Feliks ehitas kiirelt oma kätega uue karterituulutuse vooliku valmis, aga paraku see ei muutnud olukorda mitte kuidagi paremaks. Ka õhulugeja ning gaasiklapi puhastus ei viinud soovitud suunas edasi. Lamda andur? Igaks juhuks sai seegi ära vahetatud, kuid kasu mitte midagi. Paraku surus aeg peale ning tuli see teip sinna ette tagasi panna, et saaksin minema kihutada.
Ja siis veel ühte töökotta
Mõned päevad hiljem käisin Speedsteris legendaarse Hannese juures oma probleemiga. Hullult äge vana ja jagab ikka väga hästi biiti. Alustuseks mõõtis ta kõik õhulugejad-lamdad ning muud loomad üle. Näidud korras, seega süüdlane peab kusagil mujal pesitsema. Üks asi oli selge – kütusesegu on liiga lahja.
Seejärel otsis Hannes välja igasugu imevidinad, millega kütusesurve ära mõõta. Nagu kardetud, olid rõhk alla normi. Ja mis põhiline, kui korra gaasipedaali vajutada, siis teeb surve väikese nõksu allapoole. Seda ei tohiks juhtuda! Alustuseks võiks proovida kütusefiltri vahetust (äkki on umbes ja ei lase piisavalt kiiresti bensiini läbi) aga kui see ei aita, siis järgmiseks vana bensiini pump minema visata ning uus külge kruvida.
Kuna olin niigi järjekorras vahele trüginud, siis sai varastatud aeg Speedsteris otsa. Vähemalt on nüüd põhjus teada, miks on teip gaasiklapi ees ning miks mootor nii erksalt pisikest Fiati edasi ei liiguta. Probleem oli aga selles, et kaks lastevaba puhkuse päeva hakkasid juba otsa saama ning vaid üks päev oli veel varuks jäänud. Kas proovida sellest tehnilisest ikaldusest jagu saada või teha hoopis auto visuaalne pool natukene viisakamaks?
Teeks ta pigem ilusamaks
Visuaalset poolt meeldib mulle ise järgi aidata. Järelikult tehnilise osa korrastamine jäi sellel korral kaotajaks ning kimasin hoopis maale garaaži. Alustuseks jälle leotus- ja pigipesu, millele järgnes põhjalik kuivatamine, et saaks poleermasinaga kallale minna. Kõige õnnetumas seisus oli kapott, mis oli täiesti tuhmunud. Kas seda saab üldse poleerimisega ilusaks või tuleks ta hoopiski üle lakkida?
Igaks juhuks varusin korraliku ja kalli kahekomponentse laki sprei kaasa. Lakki oli niikuinii vaja, sest kõrvalistuja poolsel tulel oli see suures osas juba maha koorunud. Lisaks oli ka kundepoolse küljepeegi ülevalt servast lakk jalga lasknud. Ma olen juutuubist näinud küll, kuidas selliseid asju parandatakse. Ja tegelikult tahaks kangesti järgi ka proovida, kas saaksin ise hakkama ning milline see tulemus pärast jääks.
Kuigi see Fiat Barchetta on imepisike, siis poleerimistunde kogunes päris palju. Suurem osa aega läkski kapoti viisakamaks saamisele. Päris ideaalseks paraku seda viimistleda ei õnnestunud. Samas nagu lakkida polnud teda ka enam otseselt vaja. Esitulelt vana laki eemaldamine võttis ka sujuvalt lausa tunnikese ära. Peegliga oli lihtsam, suurema töö tegi survepesur ning servad tuli vaid kergelt imepeene liivapaberida siledaks lihvida.
Lakkida oli muidugi põnev ja äge. Põnev eelkõige seetõttu, et polnud õrna aimugi, kas tulemus saab parem või keeran hoopis midagi totaalselt sinna samusesse. Esituli sai sama hea, kui juhipoolne. Super! Peegel sai ka oluliselt parem ning ei riivanud enam silma. Ilmselt oleks pidanud lakivaba värvipinda pisut rohkem liivapaberiga karestama, et toon jääks ühtlasem. Järgmine etapp – vaha selga. Õnneks on Barchetta väike auto ning ajakulu pigem tagasihoidlik.
Seest ka puhtaks!
Samal ajal, kui vaha kuivas, sain interjööri ette võtta. Alustuseks loomulikult tolmuimeja ring märja lapiga suurem sopp ja pori välja. Hambahari on ka endiselt au-kohal, et peenikestest vahedest kogu sodi kätte saaks. Ning lõpetuseks veel peen puhastuskeemia ja mikrofiiber kalts appi. No ma ei tea, sai nagu päris viisakas vist. Barchetta on selles mõttes mõnus masin, et tagumist istmerida pole ja salongi puhastamise peale kulub aega minimaalselt. Kui sinna pole just keegi oksendanud, roojanud või makrofleksi purki tühjendanud.
Katkised istmed näevad välja nagu katkised istmed
Üks asi, mis mind autode juures alati väga häirib on see, kui istmed on kulunud või katki. Jätab kohe sekundiga sellise risu mulje. Ja noh, Barchetta istmete riides olid augud. Juhi omas lausa suur auk ning lisaks mõned väiksemad kulumiskohad ja kõrvalistuja tagumiku alla oli vast paar korda koni sattunud. Mõnele Audile-Bemmile kasutatud istmete leidmine pole just teab mis keeruline. Aga palju selliseid Fiatte meil romulates on?
Siiski õnnestus mul leida ilmselt see üks ja ainuke Barchetta istmete komplekt, mis kogu vabariigi peale üldse müügis oli. Boonuseks olid need terved ning täpselt sama tooni ja materjaliga. Miinuspoolena olid nad aga korralikult määrdunud ja rõvedad. Isegi kui ajaks kaks paari teksasid jalga, ei oleks tahtnud nendele istuda. Teeks puhtaks, aga kuidas?
Taaskord tulid appi Papa’s Auto Detailing and Valleting võlurid. Ma igaks juhuks ei küsinudki, kui kaua nad nende istmetega mürasid, aga tulemus oli igatahes fantastiline. Need nägid välja nagu uued. Lisaks lubati mul kasutada nende ruume ja tööriistu, et saaksin istmed kohe seal samas ära vahetada. Pool tundi ja tehtud? No ei läinud nii libedalt, aga sain need vahetatud.
Ilmselgelt polnud ma kapoti poleerimisega liiga osav olnud ning see jäi ka professionaalidele silma. Samal ajal, kui mina istmeid välja-sisse monteerisin, lükati poleerimisaparaat käima. Õppind mehed, õiged tööriistad ja vahendid ning kapott säras, justkui oleks värskelt värvimiseset tulnud. Respekt mehed! Mõnus on kohe vaadata, kuidas ässad toimetavad ja ühest käkist midagi imelist suudavad välja võluda.
Aeg vist müüki panna?
Nomaitea, sai nagu oluliselt viisakam see pisike Barchetta. Kuna lasteaed läks suvepuhkusele, siis see tähendas omakorda, et mul enam vaba aega polnud. Seega rohkem selle auto kallal toimetamiseks mahti ei jätkunudki. Nüüd tuleks Fiat edasi pärandada järgmisele omanikule ning midagi uut ja huvitavat asemele otsida. Kuulutus sai nagu enamvähem okei…
https://www.auto24.ee/kasutatud/auto.php?id=3552549&rhash=08ac