Itaaliast auto toomine ehk ristiretk julgetele või siis napakatele. Hiljuti sattusin Geeniuse podcasti Autotund ning kuidagi jutu sees selgus, et olen oma 100 auto omamise projektiga jõudmas viiekümnenda autoni. Juubeli number ju ikkagi ning seega võiks olla mingisugune pisut erilisem auto erilisema taustalooga. Peale saate salvestust olin veendunud, et järgmise auto ostan just saapa-riigist.
Taustaks mõned telefoniklõpsud Museo Ferrari Maranello väljapanekust
Eks see plaan oli mul tegelikult kuklas haudunud juba mõnda aega. Konkreetne mark ja mudelgi välja mõeldud ning aeg idee teostamiseks küps. Ja kui avastasin, et RyanAir’i pilet Milanosse maksab alla 34 euro, siis polnud siin enam väga midagi nuputada. Sest et noh, kui keeruline see ikka saab olla – lendad kohale, valid kõige viisakama eksemplari välja ning seejärel kärutad kodu poole.
Kuna päris üksinda ca 2500 kilomeetrit vana Itaalia autoga tagasi sõita tundus pisut tüütu, siis meelitasin ühe sõbra ka oma geniaalse plaaniga kaasa lööma ning käristasin tallegi 34 eurose ühe-otsa lennupileti välja. Tagasi tuleme juba ju neljal rattal ning see saab olema üks äge roadtrip! Ilmselgelt olen ülemäära optimistlik inimene ning sellest saagast kujunes minu kõige närvesöövamaid auto-oste läbi aegade…
Esmaspäev – 4 päeva lennuni
Päris ilma ettevalmistusteta sellist üritust ikkagi ette võtta ei saa. Alustuseks võiks otsida välja sobivaimad kandidaadid ning idee poolest võiksid need jääda enamvähem samasse piirkonda. Kuna väljavalitud sõiduk oli Itaalia päritolu, siis erinevatest portaalidest leidis sealseid kuulutusi ikka kohe päris palju. Samal ajal näiteks Saksa turul oli saadaval vaid 2 eksemplari ning Põhjamaades ja Baltikumis vaid mõned üksikud.
Piirkonnad said valitud selliselt, et distants ei jääks lennujaamast kaugemale, kui 300 kilomeetrit. Ja kuna kindel plaan oli autoga omal käel ka tagasi sõita, siis sõelale jäid põhjapoolsemad regioonid – 20 aastat vana itaallasega tagasi kruiisimisel on lühem teekond kindlasti parem. Sest noh, Itaalia kvaliteet ja lisaks ei ole ma eriline remondin-maanteeserval-kõik-ise-ära-mees. Kokku leidsin erinevatest portaalidest umbkaudu 15 vähe viisakamas konditsioonis eksemplari, mis ka hinna poolest sobivasse vahemikku jäid.
Põhilised Itaalia autokuulutuste portaalid, mida läbi kammisin, olid https://www.subito.it/ ja https://www.autoscout24.it/. Kõikide pakutavate masinate seas säras kõige kirkamalt ühe punase eksemplari kuulutus – alla kahesaja tuhande sõitnud, diisel ja tehniliselt ideaalses korras (ei olnud Ferrari). Pildi pealt nägi see masin nii hea välja, et jõudsin peaaegu ära armuda. Niisiis, alustakski kohe sellest.
Kas te inglise keelt räägite?
Punase kaunitari müüjaks oli üks autoplats linnakeses nimega Padova. Mis seal siis ikka, telefon kätte ja kaugekõne Itaaliasse. Müügimees purssis isegi inglise keelt ning kiitis autot taevani. Aga kas sellega võib ja saab ka Eestisse ära sõita? Loomulikult! Tulge aga kohale ning auto on teie. Kindluse mõttes otsustasin ka e-maili saata, et hiljem oleks millelegi viidata ning et üksteisest päris mööda ei räägiks. Sest ma ei olnud päris veendunud, et see müügimees päriselt kõigest aru sai.
Igaks juhuks lasin teksti läbi Google translaatori ikkagi itaalia keelseks, sest mine tea, äkki nad ei suvatse ingliskeelsele kirjale vastata. Pool tundi hiljem potsatas postkasti vastus, et sõiduk on juba müüdud. No mida asja? Alles helistasin ja kõik oli ok aga nüüd järsku auto läinud? Ilmselgelt ei viitsinud see tegelane mingisuguste ida-eurooplastega mässata. Ja kuulutus oli ka endiselt veel aktiivne. Äkki tuleks lihtsalt tuimalt kohale minna?
Tagavara variant?
Samas kõike ei saa ühele kaardile mängida ja peaks nii kolm-neli tagavara varianti ikkagi juurde vaatama. Pooltel kuulutustel polnud aga telefoninumbrit juures ning selleks pidi tegema konto vastavatesse portaalidesse. Noh, need variandid jäid kohe laua pealt ära. Hakkasin siis aga ülejäänut valimit tuimalt läbi helistama. Kuid mitte ükski müüja ei tahtnud Eesti suunakoodiga telefonile vastata. Saatsin neile ka itaalia-keelseid sõnumeid, kuid see polnud abiks.
Lõpuks jäi silma üks kuulutus Veneetsia külje all paikneva sinise eksemplari kohta. Piltide pealt nägi auto välja maasikas – ei kriime ega mõlke, roostet ammugi mitte ning salong ka terve ja terviklik. Kirjelduses kiideti ka masinat taevani – perfektses tehnilises seisukorras. Kõige selle peale ei kohutanud isegi pisut üle 300 000 kilomeetri kogunenud läbisõit. Müüjaks oli üks pisikene autopood ning kodulehe asemel käis elu Facebook’is.
Kuna kogemused helistamisega olid pigem negatiivsed, siis otsustasin hakata asja ajama läbi Messengeri rakenduse. Ja seda loomulikult itaalia keeles, et mitte müüjat kohe ära hirmutada. Kõikidest siestadest hoolimata tuli vastus päris kiiresti – jah, auto on alles ning seisukord on väga hea. Kas saab ka sellega Eestisse ära sõita? Jaa, ikka saab. Tulge aga ainult kohale!
Tee endale paberimajandus selgeks
Kaks aastat tagasi sai endale Rootsist üks Corvette soetatud ning kogu see asja-ajamine oli küllaltki keerukas. Seega igaks juhuks helistasin veel Transpordiametisse ja uurisin, kuidas kogu see pull käima peaks. Sealsed infoliini tüdrukud olid väga abivalmis ja kirjeldasid selle protsessi kenasti ära – mul on vaja Itaalia tehnilist passi ning ostu-müügi lepingut, mis tõendaks, et mina olen uus omanik. Sõiduk vaadatakse üle ja kui kõik klapib, siis saab kenasti Eesti tehnilise passi ning auto võetakse automaatselt Itaalia registrist maha.
Aga kindlustus? Selguse saamiseks helistasin IF’i infonumbrile, et asja lähemalt uurida. Ka see osa tundus väga lihtne ja loogiline – vaja on ainult neile saata tehnilise passi ja ostu-müügi lepingu koopiad meili peale. Lisaks veel pilt enda dokumendist ning soovitud kindlustusperioodi pikkusest. Peab ütlema, et mind valdas kerge eufooria. Juba tundsin, kuidas Itaalia tuul sasib juukseid ning lõõmav päike põletab päikeseprillid näkku.
Kogu oma naiivsuses ja optimismis ei kujutanud ma veel ette, mis mind tegelikult ees ootab. Kuidas eufooria muutub ahastuseks, seejärel tuleb päike taas välja ning järgmisel hetkel vajub kõik uuesti sinna musta auku tagasi. Aga sellest kõigest lähemalt järgmises sissekandes.
JÄTKUB. -> OSA 2
Sotsiaalmeedia: facebook.com/100autot & Insta: @100autot
Sven
Millisest Itaalia portaalist autosid otsisid? Oleks omal ka huvitav brausida ja ehk leiab isegi midagi põnevat ja eksootilist, mida Eestisse tuua.
100autot
Suurem valik masinaid oli sellises portaalis: https://www.subito.it/
Midagi leidus ka AutoScout24 Itaalia omas: https://www.autoscout24.it/
Alfista
Väga huvitav algus. Täpselt sama asja tahaks ka ise teha, saab põnevusega teada, mis siis tegelikult toimub. Väga bueno, et selline lugu ilmumas