#21 : Ford Probe 2.0 85kw 1997a
Viimased paar nädalavahetust on olnud autode teemal ikka korralik rock-en-roll. Lisaks Ford Probe’le on mõned masinad veel korralikku elamust pakkunud. Teadupärast külastas ju WRC karusell meie kodumaad ning sain ka ise sellest COVID Rally Estonia 2020-st osa võtta. Alustuseks aga tuli saada kuidagi Otepääle. Aga millega minna? Jaguar vaevleb endiselt mingi veidra kõhuhäda käes ja on sisuliselt sõiduvõimetu. Range Roveri võiks jätta koju prouale kasutada, et ta saaks vajadusel lapsi ringi sõidutada. Bussiga ju ei viitsi ning seega jäigi ainsana menüüsse Ford. Ilmselt ka kogu valiku kõige põnevam auto millega minna. Põnev eelkõige selle tõttu, et kas ikka jõuad kohale ja tagasi ka või tuleb tee ääres numbrid maha keerata ning VIN-koodid ära viilida…
Tartu maantee on pagana igav ning seega valisin marsruudiks Tallinn – Rapla – Türi – Viljandi – Karksi Nuia – Otepää. Paak pilgeni üheksa-kümmend-viite täis ja leegid. Startisin täpselt kell 12, sest noh, Fordis on kell alati 12. Nädal varem oli auto raadio oma töölepingu üles öelnud, seega kaaslasteks olid ainult oma mõtted ning salongiplastiku nagin. Selles suhtes on Probe hea auto, et juba saja pealt on tunne nagu kihutaks. Ja tee läheb kuidagi üllatavalt kiirelt. Enne kui aru saad, on Rapla juba selja taga ning Türi tervitab oma ringteedega.
Selle rallitamise peale oli kõht juba tühjaks saanud ning mäletasin, et kusagil seal keskuse ringi poolt Viljandi peale keerates on miskine pubi. Kuna viimased kakskümmend kilomeetrit oli mind painanud seletamatu isu friikate järgi, siis tundus see täpselt õige koht, kus pisut õgimisega tegeleda. Pubi kõlaritest tuli korralik külasimmani muss ja oleks võinud ju isegi väikese tantsu teha, aga peale vanema proua leti taga polnud seal paraku kedagi. Seda kummalisem oli, et kokk polnud nõus vahetama snitsli kõrvale mõeldud ahjukartuleid friikate vastu… Seega snitslile käänsel ja hoopis pelmod peale. Leti tagune proua oli algul pisut üllatunud, miks ma makstud 20 eurosest sedelist pole nõus kolmkümmend euri tagasi võtma, aga kui lõpuks oma veast aru sai, siis oli üsna tänulik.
Türi. Siit ma ju neli nädalat tagasi oma Ford Probe ostsin. Loomulikult ei saanud jätta kasutamata võimalust teha pilti seal samas Grossi poe parklas, kus müügitehning sai verega valgele paberile vormistatud. Parkisin oma käru kohe risti Olegi poe ette ja asusin parimat nurka pildistamiseks otsima. „Kükki – püsti – kükki – püsti“ kõlas selja tagant, ehk olin juba kiiresti endale uue sõbra leidnud. Üks härrasmees, kes visuaalse vaatluse põhjal armastab kärakat natukene rohkem, kui kõike muud siin ilmas kokku, astus ligi ja tegi juttu. „Kas see on Mazda?“ – „Ford on“ – „Aaa.. Probe… Mu vennal oli ka kunagi selline…“ Minu õnneks ilmusid ka kohe tema sõbrad ja hakkasid omavahel juttu ajama. Kuna pildi sain juba kätte, siis kasutasin võimalust ja jätsin nad sinna omavahel vestlema. Suund Viljandi peale.
Tahtsin ikkagi kiiresti kohale jõuda, siis päris 90-ga ei viitsinud venida. Samas üle 110 ka sõita ei saanud, kuna siis tekib autos väga veider vibratsioon ning eks sealt üle minevad numbrid tooks kindlasti ka väikse trahvi kaasa. Päris hea mehhaaniline featuur tegelikult, mis aitab trahvist hoiduda. Seega üritasin kiirust hoida nii 105 – 110 vahel. Pisut enne Viljandit tuli üks eravärvides Skoda Superb vastu ning vilgutas tuledega, et „Ära kima“. Panin neile käppa ja võtsin pisut hoogu maha. Hiljem GPS’iga kontrollides selgus, et see spido näitab päriselt täpselt. Kui ikka sott on ees, siis on ka sott sees.
Mingil hetkel tundsin, et Passatite konsentratsioon liikluses muutus eriti tihedaks. Olin jõudnud Lõuna-Eestisse. Ja ka teed läksid oluliselt ägedamaks. Võrreldes Põhja-Eestiga on seal ikka lust sõita. Üllataval kombel vedas Ford mind ilma ühegi probleemita Otepääle. Kõik hirmud olid olnud asjata. Parkisin oma Probe hotelli ette, kola ja kohvrid kiirelt tuppa ning tuli istuda ringi oma rallinädalavahetuse tööautosse – tuliuude Toyota C-HR’i. Kleepsud peal ja vilkurid katusel.
Ralli oli äge. Minul oli küll tagasihoidlik abistav roll Rally Estonia turvajuhi auto kõrvalistmel. Kimasime vilkurite ja sireenidega kiiruskatsed 45 minutit enne päris ralliautode startimist läbi ning vaatasime, et kõik oleks korras ja ohutu. Minu jaoks kõige erilisem moment oli see, et sain Raadi linnakatsel lausa ise lenksus olla. Tõenäoliselt olen esimene eestlane maailmas, kes on WRC etapi avakatse SAFETY 1 auto roolis läbi kütnud! Vilkurite ja sireeniga! Aitäh, Priit, selle võimaluse eest!
Aga ralli läbi ning aeg tagasi kodupoole kulgeda. Kuna Probe endiselt veel suitseb külmkäivitusel, siis tavaliselt ootan autos nii kaks-kolm minutit, kuniks suurem pilv hajuma hakkab. Tehvandi hotelli parklas seisis minu vastas veel teinegi Ford, milles istus üks papi, küljeaken kergelt irvakil. Nii umbes minuti pärast hakkas ta seal oma autos järsku sahmima ja ringi vaatama, et mis pagan see siin kärssab. Hea oli näha seda kergendust tema näos, kui avastas, et see ei tulnud tema autost… Kell oli taaskord 12 ning sättisin ennast liiklusesse. Huvitaval kombel on kell alati 12, kui auto käima panna ja hakkab siis vaikselt minuteid edasi lugema. Aga vähemalt saab kenasti aimu, kui kaua teekond aega võttis
Kuna raadio endiselt ei töötanud, siis otsustas Ford muusikat teha hoopis kesklukku kinni ja lahti klõpsides. Eriti intensiivseks läks see just 80 km/h juures – kinni-lahti-kinni-lahti. Suva, peaasi, et mootor kotti ei jookse või ratas alt ära ei tule… Kütuseseier oli juba veerandi peale kukkunud, seega tuli Tartus paak uuesti kütsi täis lüüa. Nelikümmend liitrit mahtus sisse, aga seier näitas endiselt sama vähe kui enne. Eks ta töötabki pisut laisalt. Vahetult enne Tallinna ärkas ta üles ning suvatses ennast sinna kolmveerandi paagi peale vedada. Igatahes Probe oli mind kenasti ühes tükis koju tagasi toonud. Kiitus talle!
Üks nädalavahetus enne rallit. Kuna see Ford Probe on nii veider ja äge auto, siis käis peast läbi idee, et võiks temast ühe sellise poolnaljaka paariminutise video teha. Kutsusin mõned kaameraga vähe osavamad sõbrad külla, lahjendasime liitrise rummi ja panime stsenaariumi paika. Järgneval hommikul läks mölluks. Meil oli aega täpselt kolm tundi, et kogu lugu purki saada. Ja üks avakaadritest pidi olema Fordi külmkäivituse toss. Filmi staar oli see hommik kohe eriti koostööaldis ja suitses ikka eriti korralikult. Nii umbes kümme korda hullemini, kui tavaliselt. Hoov oli täiesti valge! Samal ajal tatsas üks vene keelt rääkiv mammi sealt mööda ning mingil arusaamatul põhjusel kogu see tossumöll talle kohe üldse ei meeldinud ning ega ta seda enda ka ainult enda teada ei jätnud.
Kuna seda sini-valget visuaalefekti jätkub maksimaalselt vaid viieks minutiks, siis oli kiirelt vaja kohe järgmised kaadrid purki saada. Käik sisse ja talda. Räuskavast memmest jäid suitsupilve seest paistma ainult kalossid. Edasine filmimine kandus üle pealinna tänavatele. Saime kenasti paar tundi segamata toimetada kuniks mingi hetk mõtlesin, et huvitaval kombel pole politseiga veel kokkupuudet olnud… Täpselt minut aega hiljem kostsid aga sireenid ja saime hakata oma tegevuse kohta aru andma. Veerand tundi seletamist ja epistlit teemal, mida me kõike valesti oleme teinud, sooviti meile head teed ning „Kutid, ärge rohkem pullige!“. Korrakaitsjaid olid üsna viisakad ning üllatavalt mõistlikud. Minu lugupidamine!
Tund aega hiljem saime omakorda aru anda G4S patrullile. Olime just viimased kaadrid purki saanud ning tossupommide suits hajunud, kui turvafirma tuli meie tegevust uudistama. Veendudes, et mingit pätti pole tehtnud, läksid meie teed laiali. Korralik action ikka selle filmimisega… Kui nüüd peaoperaator selle jama ükskord kokku monteerib ja tulemus liiga halb pole, siis ehk saab selle video ka laiali jagada (no pressure, Märt!) – peaosas Ford Probe, The Smokey.
Vahetult peale filmivõtteid aga avastasin enda telefonist huvitava sõnumi: „Kas ma sooviksin testida uut Alfa Romeo Stelvio’t?“. United Motors pakkus nädalavahetuseks 206 kilovatist pisut sportlikumat linnamaasturit katsetamiseks ja pildistamiseks. No kuskohast see nüüd tuli? Igatahes viisin oma Probe koju puhkama ning siirdusin Alfa võtmete järgi… Proovisõidu review pesitseb aga mu FB lehel.
