#14 : Land Rover Range Rover Vogue 3.0 2014a
Kes on vähegi viitsinud läbi sotsiaalmeedia mu toimetusi jälgida, siis see juba ilmselt teab, et Range Rover on tänaseks ajalugu. Auto rändas treileri peal kaugesse Belgia Kuningriiki. Siinkohal pean tunnistama, et minu jaoks tuli kerge üllatusena, et Belgia on kuningriik. Oleks suitsetaja, siis saaks väita, et selles geograafia tunnis tegin hoopis koolimaja taga suitsu… Ah, tegelikult teadsin küll, kuid oli lihtsalt meelest läinud.
Aga kuidas see lugu sedasi arenes, et Rover nii kaugele rändas? Kui nüüd võtta arvesse see pisike asjaolu, et tegemist oli juba kaheksa aastat vana autoga ning nende hinnad on tänaseni jaburalt kõrged, siis ilmselgelt liiga palju huvilisi kodumaa pinnal ei jagunud. No aga tegelikult – ligi 40 kilo kaheksa aastat vana auto eest…
Lisaks olen ma kohati ka meeletult kärsitu – kui nädalaga sõiduk müüdud pole, siis on järelikult mingi jama. Ja tuleb nuputama hakata, kuidas saaks aparaadi kiiresti realiseeritud. Kui päris aus olla, siis liiga hea meelega ma teda loovutada ei tahtnud. Paraku aga erinevad finantsilised muudatused eelarves ei jätnud selle auto jaoks enam ruumi. Tahaks ju korra kuus ikka kinos ka käia ning pühapäeviti natukene ka pekki süüa.
Neetud Eesti kliima
Tegelikult peaks autot hoidma terve aeg soojas garaažis ning õue tohib teda viia ainult tõsise häda korral väga ilusa ilmaga. Sest meie kliima mõjub lihtsalt sõidukitele laastavalt – suvel pleegitab päike värvi, talvel teevad teedele puistatud sool ning lume maha nühkimiseks mõeldud hari igasugu kurja. Seega hea läike säilitamiseks tuleks auto põhjalikult ära konserveerida ning käia aegajalt teda ainult piilumas.
Range Roveri värvkatte oli ka juba pisut tuhmunud ja kergelt justkui hallikaks tõmmanud. Ja oi kui kriimuline ta oli. Just selliseid pisikesi mikrokriime jagus kohe hullu moodi. Lisaks siis see üks triip külje peal, mis tekkis siis, kui see ainuke kord asfaldilt maha kruusa tee peale keerasin. Keegi oinas oli võsa liiga tee ääre lähedale istutanud. Enne müüki oli aga pilt vaja ilusaks saada.
Üks Tartus resideeruv sõber oli äsja oma suure ja uhke Mercedese maasturi lasknud ära poleerida ning seejärel katta vedelklaasiga (nö. keraamikaga). Kuna ta oli tulemusega ikka ülimalt rahul, siis soovitas ka mul sama kadalipu ette võtta. Tegelikult olin vist juba aasta otsa fantaseerinud, et peaks laskma autole keraamika peale kanda. Kuna nüüd oli lisaks ka tekkinud soov või vajadus auto ära realiseerida, siis tundus see igati loogiline käik.
Zen Detailing – auto korralikult läikesse
Kuna mul telefoni kasutamise oskus on täitsa olemas, siis helistasin sõbra poolt soovitatud Zen Detailing‘u töökotta ja leppisime aja kokku. Kuid see asus Tartus… Samas olid neil parasjagu väga head talve pakkumised ning tegelikult polnud ma ammu ka villaste kampsunite pealinnas käinud. Nüüd tuli vaid taara ära viia ja salaja naise vanad ehted maha müüa, et saaks selle peo kinni maksta.
Kui niisama neid keraamika pakkumiste hindasid vaadata, siis tundub kogu see pull paras röövimine. Aga kui tead, milline ropp töö see tegelikult on, siis tundub kogu sektor kergelt alamakstud. Vedelklaas ise on juba poes parajalt kirve hinnaga. Ma olen vast poleerinud nii kümmekond autot ja ükski neist pole olnud nii vastikult suur, kui Range Rover (eks see ka üks põhjus, miks ma seda looma kunagi ise poleerima pole viitsinud hakata). Enne poleerimist on vaja veel kõik pinnad piinlikult detailselt puhtaks saada. Kogu protsess võtab kenasti 2-3 päeva aega.
Zen Detailing’us võttis mind vastu üks äärmiselt muhe tegelane nimega Marko, kes koos Joeliga muudab lõuna-provintsi autoparki säravamaks. Aga ta nägu tundus kuidagi kahtlaselt tuttav… Kus ma teda näinud olin? No ei mäleta. Kuid kindlasti olin kusagil näinud. Ka nimi oli justkui tuttav. Kuna ma rahu ei saanud, siis läksin koju ja guugeldasin: Marko Luhamaa – 2006a karate maailmameister, lisaks veel mitmekordne Eesti meister. Tartu auto detailingu ettevõtte juht ja asutaja juba aastast 2016. Ülimalt äge inimene, kuid maksmisega teda üle lasta ma poleks küll julgenud…
Aga kuidas siis tulemus jäi? Tegelikult kahetsesin kohe peale esimest silmapilku autole – Range Rover läikis nagu oleks äsja esindusest välja sõitnud. Justkui oleks tegemist kõigest paar aastat vana uue-väärse pilliga, mitte selle hallikaks tõmbunud kriimulise kaheksa aastat vana raipega. Kuidas ma suudan tast nüüd loobuda? Tulemus oli nii fantastiline, et igasugune müügimõte murdis killukese mu südamest. Oli siis seda vaja teha… Isegi rohkem kahetsesin ma seda, et ei olnud juba varasemalt lasknud autole keraamikat peale kanda – oleks saanud ise pikemalt peegel-siledat autot nautida.
Kuulutamine välismaistes autoportaalides
Kuna kodusel turul oli huvi auto vastu kesine, siis otsustasin proovida piiri-ülest müüki. Kõige lihtsam variant tundus esimese hooga olema longero-meeste vabariik aka Soome. Kui mu mälu nüüd alt ei vea, siis Nettiauto.com ei võtnud kuulutamise eest isegi raha. Maksad ainult siis, kui tahad lisavilesid kuulutusele juurde saada. Ja vist oli ka teatud arv kuulutusi kuus, mida saad tasuta üles lükata.
Negatiivse poole pealt aga puudub seal keele valik. Kuigi ma olen pärit Põhja-Eestist ning tugevama tuulega kostab soome keel üle lahe ning ajaga on ka miskit külge jäänud, siis kuulutamisega ilma guugli translaatorita poleks ilmselt hakkama saanud. Esimese hooga tundub, et sealsel turul võiks auto eest kõvasti rohkem pappi saada, kui siin – kõige odavam Range Rover maksis ligemale 15k rohkem, kui ma soovisin enda oma eest saada. Konks aga seisneb Soome automaksus – konkreetse masina puhul oleks pidanud arvele võtmisel suurusjärgus 13 000 eurot omakorda riigile loovutama.
Kuigi küsitud hind tundus aus ja isegi võibolla pisut odav, siis huvilisi ikkagi ei tekkinud. Osalt võibolla ka sellepärast, et olin sõiduki asukohaks määranud Eesti ning tavaotsinguga väljamaal paiknevad pillid välja ei tule. Pead spetsiaalselt piirkonnaks määrama „Välismaa“. Võibolla oleks mõistlikum panna kirja kohe Helsinki ning kuulutusse kommentaar, et kui rahad ära maksad, siis hakkab see auto hiljem olema Helsingis… Või siis pole ei autot ega raha… Igatahes nüanss, mille peale tasub mõelda, kui jätad põtrade juurde kuulutuse.
Aga proovime siis asja suuremalt ette võtta? Kasutatud rontide meka ehk Saksamaa ja Mobile.de . Selles portaalis saab edukalt ka inglise keeles toimetada ning kuulutamise eest samuti raha ei küsitud. Küll vist oli piirang, et said (korraga?) maksimaalselt kolm kuulutust tasuta üles lükata. Väga okei variant. Meil siin perifeerias küsitakse ühes teatud portaalis peaaegu 30 euri, et kuu aega Range Roverit ostuhuvilistele eksponeerida… Röövlid! Kaabakad! Aga head alternatiivi ka pole.
Kohe kõne peale
Peale kuulutuse avaldamist möödus võibolla ainult paar tundi, kui telefon helisema hakkas – suunakood: Belgia. Noh, Ida-Euroopa, alustame vestlust ikka vene keeles? Aga prooviks äkki inglise keelt, siis saaksime vast üksteisest vähekene paremini aru? Uuriti-puuriti seisukorda ning paluti lisapilte, mis ei oleks PhotoShop… No pista siis oma e-posti aadress mulle sõnumisse ja küll ma need pildid saadan.
Tundus, et fotod sobisid, kuna järgmises kõnes läks juba tuliseks tingimiseks. Kohe ikka kolmekas hinnast alla, palun! Kolmekat ei saa, aga viis-sotti on mõeldav. Sobis. Saada palun arve koos konto numbriga. Oota, mis, kuidas? „Send invoice please!“. Asja tegi pisut keerulisemaks tõik, et Range Rover oli ettevõtte omanduses ning hind sisaldas käibemaksu. Ekspordiks aga müüakse reeglina ilma käibekata ehk neto-hinnaga. Hiljem pead olema suuteline maksuametile tõestama, et sõiduk on vabariigist lahkunud ning kusagil mujal arvele võetud.
Kuna igasugune varasem kogemus puudus, siis läks mul sisuliselt kaks päeva aega, et kogu protsess enda jaoks lahti harutada. Risk seisneb selles, et kui müüd masina neto-hinnaga ning see tegelikult üle piiri ei lähe, siis tuleb maksuamet sult hiljem puuduolevat käibekat nõudma. Ehk kui ostja satub olema suli, siis võid päris korralikult rahaliselt üle saada.
Igatahes tegin korraliku tausta-uuringu ning saatsin arve teele. Ja plaksti oli raha kontol. Nüüd jäi vaid üle auto ekspordiks maanteeametis arvelt vastava märkega maha võtta. Korjasin oma uhked numbrid küljest ning jätsin Roveri Nordautosse, kus see hiljem treilerile sõitis ja piiri taha kadus. Tehnilise passi jätsin seniks enda kätte, kuniks ostja saadab mulle tõendi, et auto on jõudnud Belgiasse. Alternatiivne variant on võtta käibekas deposiidiks ning tagastada see alles siis, kui maksuametile sobiv tõend on käes. Range Rover müüdud nagu sipsti, aga tegelikult olin kurb. Pagana hea aparaat oli…
Azteki lugu
Sama soojaga lükkasin ka Azteki välismaistesse portaalidesse üles. Üle lahe paar meili ikka tuli mingisuguste vahetusvariantidega, kuid ühegagi asjaks ei läinud. Kes pakkus mingit jama, kes kadus lihtsalt ära. Siis tuli järsku üks sõnum läbi Mobile.de.
Hakkasin oma uue sõbraga siis vaikselt aga meilivahetust pidama.
Kirjutasin siis pika kirja, mis seal Aztekil kõik tehtnud on ning kui ideaalses seisukorras üks auto üldse võib olla.
Siit maalt hakkas asi kuidagi nagu veider tunduma. Okei, võin siis lahkelt oma konto numbrit jagada. Aga sedasi pimesi Ida-Euroopast nüüd siis autot ostma? No eks sa siis kanna raha ja lase auto minema vedada.
Vahepeal guugeldasin huvi pärast tüübi nime, aga no midagi eriti justkui vastu ei tulnud. Küll aga oli keegi jalgpalli mängija või treener sarnase nimega reaalselt olemas.
Manuses oli kaasas ka mingi kahtlane pilt maksekorraldusest. Aga see viimane kiri ajas ikka korralikult naerma sest kõik oli nii valesti, kui vähegi võimalik olla saab:
- Vaata oma rämpsposti kataloogi, seal peaks olema panga kinnitus – jajah
- Miks sa kannad transpordi raha mulle, et mina selle transpordi firmale edasi kannaks?
- Western Union – kõikide skämmerite lemmikpank
- Ostja pank ei vabasta raha enne, kui mina olen transpordi raha kuhugi mutiauku kandnud?
- Eelviimases lauses on lausa 2x vihje, kui “smoothly” ma oma 450 eurost ilma jääksin
Ahjaa, uudishimust ikkagi piilusin ka rämsposti kataloogi ja no see oli ikka puhas kuld:
Kuna samal ajal mässasin Range Roveri tehinguga, siis ei viitsinud Diogoga rohkem enam mässata. Tegelikult veidi kahju, et parasjagu nii kiire oli. Muidu oleks võinud pisut veel lõbutseda. Genereeriks omapoolse maksekorralduse PDF’i, et minu poolt on 450€ ka teele pandud ning lausa 99.99% done. Aga vot jääb täpselt 50 euri puudu, et selle protsendi 100 peale saaks. Äkki saad selle mulle kohe kontole ära kanda, et minu pank transpordi raha vabastaks…?
Instagram: @100autot
Danel
Deeeem….sa ikka oskad põnevust üleval hoida.
Esiteks tekkis mul hasartne huvi selle kohta, et kas peaks äkki oma laiatarbe Passati samuti Saksamaale müüki viskama? Ehk saan sealt selle küsitud 5000 raha kätte, mida Eestis ei ole vist keegi nõus maksma (auto juba 0,5 aastat aktiivselt müügis). Või on see pigem liiga overkill ja tasub seal müüa pisut kallimaid / eksklusiivsemaid sõidukeid?
Teiseks, kuidas sa nüüd oma perega maale / metsa / randa sõidad, kui RR müüdud sai? Mis järgmiseks – Q7, LC, Touareg? Või pigem naudid hetkel elu teiste masinatega ja peresõidud jätad vahele? 😀 Või loobud tükiks ajaks korralikust 4×4 maasturist?
Ning kolmandaks, palun postita millalgi eraldi teema selle kohta, milliseid vahvaid hetki on Aztekiga läbi linna sõitmine su ellu toonud 😉 Lihtsalt, mulle tundub, et absull iga foori taga põrnitsevad kõrvalsõitjad sind punnis-silmil ning Selveri parklasse keerates kukuvad poekotid kus see ja teine, sest kogu tähelepanu on Azteki peal 😀
Aga tõsiselt rääkides, siis arvan ma isiklikult, et see just võibki olla takistus, miks Pontiaci keegi veel ära pole ostnud. Nimelt eestlane on tagasihoidlik inimene ning selline haiglaslik tähelepanu, mida sellise autoga sõitmine tekitab, toob mõnel lausa kananaha ihule. Ütlen ausalt, isiklikult ei peaks vast üle päeva vastu. Ise oled ära harjunud juba?
Ahjaa, see argument on kusjuures ülihea, et sõida Aztekiga koju ning kui naine kohvreid pakkima ei hakka, siis järelikult ikka armastab 😀 Seda tahaks tegelikult proovida, äkki rendid välja? 😀
Üliäge blogi muidu, teist sellist pole kahjuks seni kusagilt, ka välismaalt mitte, leidnud. Seega keep it up ja kui 100 autot täis saab, siis tuleb lihtsalt üks “0” blogile juurde lisada 😀
100autot
Ahoi
Ma kaldun arvama, et Saksa tasub panna üles selliseid autosid, mis on turul pisut vähemlevinumad/kallimad.
Lihtsamatele autodele vast ei viitsi keegi siia järgi tulla, kui just hinna-argument seda transporti üles ei kaalu.
RR’i asemel on hetkel üks Lexus. Pole küll nelikveoline aga ajab asja ära.
Eks näis, kauaks selle alles jätan.
Azteki kohta on plaanis ka lähiajal pisike lühijutt teha – kas blogisse või siis ainult FB kanalisse – pole veel ära otsustanud 🙂
Selle autoga kaasneva tähelepanuga harjub ära ja mingi hetk enam ei märkagi neid jõllitavaid inimesi 😀
mulinroos
Endise ettevõtjana sain Dier Sir. kirja juba aastal 2000 hädas printsilt Samundast, aga nüüd tundub et ei paluta vaid ainult ähvardatakse. 2020 aasta audentis osta.ee ära kasutaja Emily Topper (Tallinna ülikooli Nigeerlane?) kes mind ja teisi müüaid hanitas ja lõpuks ähvardas FBIka, sammuti transpordi väidetava ettemakses minupoolse talle mittemaksmisega. Summa oli 160€ aga ähvardused olid lõppuks üsna solvavad. Saadsin talle poodud neegri pildi ja lisasin Fotoshopis ka vanade digikate kirjasriftis värske kuupäeva ja nõudsin temalt raha mida oli minule algselt lubanud ning lubasin igal nädalal lisa saada kui raha ei saada.
Viimane vastus tuli siis juba üsana viisakas-You are a scam and a cheat. The whole money as been deducted from my account. Korra veel küsisin talt raha aga enam ei vastanud. Politseisse anda ei saanud sest osta.ee lahendas asja elegantselt, kustutades omapoolselt koge kirjavahetuse pätiga.
Vaadasin pikka aega Porche Cayanne Mobilest ja üks oli püsivalt müügis teistest 7 kilo odavam ja müüa soovis suhtlust ainult Whats appis. Huvitav palju bronne on võimalik ühelt autolt korjata.
Sõber leidis Mobilest ülihea hinnaga enduro BMW ja küsiti bronni, kuna teine sõber saksas ja soovis tsiklit kohe vaatama mina ütles müüa, et ei saa sest ta on Norras pulmas ja see kestab veel kuu aega.
Kindlasti võiksid oma kirjasõbrale Lamela Mera Diogole veel kirjutada, tänapäeval on ju väga raske vahvaid kirjasõpru leida.
T
nettiauto saab inglise keelseks üleval paremal või lehe allosas “in English”
100autot
Tänud!
Teeb järgmiseks korraks elu lihtsamaks
Siim
Ma mäletan, et kunagi ühes postituses kuvasid ka kulutabelit, kilomeetrihindadega jne.
Kas pidasid kuluarvestust ka lõpuni välja? Huvitav oleks näha mis sellise auto kilomeetri hind pikemas perspektiivis välja kujunes
100autot
Kulutabelit pidasin jah piinliku täpsusega kuni lõpuni välja.
Sinna ei pannud autopesu, klaasipesuvedelikku jms pisidetaile sisse, kuid ca 97% kuludest läks kirja
Siim
Sellisel juhul täitsa mõistlike (autole vastavalt) kuludega. Põnev on neid kulutabeleid võrrelda.
Ma 2007 lexus gs300 pean samuti tabelit, hooldan ja remondin vanusele vaatamata ainult esinduses ja aastas kord-kaks läheb detail pesu ka kulutabelisse + käipesud/salongikoristused ( ainult mündikaid ei arvesta).
Hetkeseisuga jooksev kulu on 56k km läbimisega olnud 0.364eur/km.
Autobildi uute autode pikema perioodi kestvustestimistel on sarnane kulu pigem corolla-tüüpi autode liisimisel.
Ilmselt enamus nii vanad lexused muidugi enam esinduses ei käi ning kulujuppe otsitakse pigem juba lammutustest, seega mu pedantlikumad harjumused on pigem priiskamised ning usun et saaks ka oluliselt odavamalt kui tahaks 😛
100autot
Eks seal minu kulutabelis see “liisingu intressi” rida on pigem enda jaoks ja otseselt ehk auto kulude alla ei peaks kanduma.
Lexusel vist mingit head alternatiivset kohta peale esinduse ka pole?
Ehk siis sellist, mis oleks ainult sellele margile pühendunud (nagu näiteks BMW, Mercedes, Opel, Land Rover jne oma alternatiivsete aga tasemel nö. B-töökodadega)?
Siim
Ei oska öelda. Eks mingeid onupoja garaaze ikka foorumites soovitatakse aga endal kogemus puudub. Lõppkokkuvõttes kuna lexusel b-varuosi eriti ei eksisteeri siis ma kahtlen palju b-töökoda natuke odavama tunnihinnaga lõpuks rahakotis säästu annaks. Reaalsus on see, et Lexusel hoolduskulud on pigem kallite varuosade tõttu suured, töötunde tuleb jällegi selle arvelt vähe sest teenindusse pole eriti tihti asja.
B-osadest rääkides siis isegi kui mingeid kuluosi võib leiduda (vedrustus/pidurid vms) siis üsna palju on räägitud seda et Lexusele ei tasu üldse b-osi ostagi. Ei pidanud enam “õige asi” olema kui b-amort vms all on. Kaob sõidumugavus ära. Seda ütles mulle nii tuttav endine Unelmauto töötaja kui ka usa foorumites on diskussioone olnud.
Isegi sama tootja(näiteks KYB tootis tehaseamordid) B-osa pidi oluliselt erinema tehasevaruosast.
Katre
Väga mõnus lugemine taaskord.
Kohe meenus, kuidas ma sügaval koroonaajal 2020a novembris endale Poolast LR4 ostsin. Jäi silma ühe automüüja juures vähesõitnud 5.0 V8 mootoriga isend ja mõeldud-tehtud. Võtsin mõned VIn koodi aruande, kuna auto pärines algselt USAst. Oli näha, et on veits mingit parkla crashi saanud. Kuna ma vene keelt ei oska, siis ma helistada ei tahtnud ja suhtlus käis kirja teel. Kandsin raha üle ja saatsin ühe autotooja järgi (tol hetkel poleks saanud ise minna). Too mingi hetk helistab, et kle laadin siin autot peale, tahad teen sulle Facetime kõne, siis näed et on KRIIBITUD 😀 Et kas sa ikka tead seda. Ma korraks nagu ehmatasin ära, et jah, tean küll. Ühesõnaga, autotooja jaoks oli maru julge tegu kanda raha üle ja siis lasta järgi minna. Et nad näinud selliseid skeeme küllalt, et järgi minnes pole kuskil mingit autot.
Aga ma muidugi tegin eelnevalt ikka tolle Poola automüüja kohta ka taustauuringu, kas ta käibemaksuregistris on jms. Tundus korralik küll, et julgeda pimesi tehing ära teha.
Aga mõned aastad varem jäi ühes välismaises autoportaalis silma musta värvi 82aasta BMW M5, see vana hainina viiene. Hind oli vist 17 000 euri tol hetkel. Kuna auto tundus suht korralik, siis hind oli kahtlaselt madal. Mees mul suhtles tolle müüjaga, oli belglane. Jutt oli veits kahtlane, küll oli tal see auto Itaalias üldse ja küll oli kuskil mujal. Ma leidsin teisest autoportaalist täpselt sama auto üles, aga hind oli juba 40 000 euri. Helistasin tollele ja ütlesin et teate, et täpselt sama auto on poole odavamalt müügis, mis värk on. Tüüp ohkas pikalt ja ütles et ta teab.. Auto neil isaga kahepeale ja isa nüüd taidleb ja müüb seda siis odavamalt. Googeldasin seda viimast müüjat ja tal olid facebookis selle M5 taastamise pildid, niiet 40 000 euri oli adekvaatsem hind. Aga no kunagi ei tea mis peretüli keskele võid autot osta soovides sattuda.
100autot
Neid lugusid olen isegi üksjagu kuulnud, kus on raha ära kantud ja hiljem autot pole kusagil.
Mõnest sellisest saaks kohe pikema romaani kirjutada, aga vaevalt asjaosalised huvitatud oleks 🙂
Aga kas see Poolast tulnud LR jõudis kenasti kohale ning vastas ka müüja jutule?
Või tuli sealt veel üllatusi?
Katre
Jaa, jõudis ilusti siia ja olen teisega nüüd õnnelikud 30 000 km läbinud. Lasin talle kohe ka täishoolduse teha, sest siiski tundmatu ajalooga auto ja kuna läbisõit oli ainult 116 000 km (2012) a auto, siis eelmine omanik polnud pidanud temaga eriti mingit vaeva veel nägema. Läbisõit oli nii väike sellepärast et ta seal Usas läks peale seda väikest crashi läks kindlustuse poolt müüki ja seisis seal mõne aja. Üks USA-s elav poolakas ostis ta endale ja tõi siis koju kaasa.
Ainus tüütu asi oli see auto Eestis arvelevõtmine. Üksiktüübikinnituse teema. Kuna auto toodetud tegelt USA turule ja esmaregamine oli Californias, siis heitmete teema oli korras, neid Eesti tunnustab, sest California nõuded on niipalju karmimad, aga taheti mürasertifikaati ja no seda siis oli vaja eraldi otsida. Kulus täpselt 2 kuud.
Aga muidu olen väga rahul, võrreldes mu eelmise diisel D3-ga on see auto ikka ülierk.
100autot
Seda on rõõm kuulda 🙂
See 5.0 V8 tundub väga põnev agrekaat kapoti all.
Pole vist kohalikul turul kohanud ühtegi eksemplari selle mootoriga.
Ja ega neid vist Euroopa turule väga tehtudki või siis lihtsalt siin ei ostetud.
Madis
Kus soovitad analoogse masinaga harjumaal hoolduses käia?
100autot
Mina käisin enda autodega valdavalt “Pesas”
Ehk siis sellised kohad:
https://mgrover.ee/ ja https://www.lrhooldus.ee/