#24 : Mercedes-Benz S350TD 1993a W140
Just täna hommikul mõtlesin, et pole suurt midagi uut siia kirjutada. Ilmselgelt see tellimus jõudis kuhugi kõrgemale tasemele välja ning asju hakkas juhtuma…
Aga päevane plaan oli lihtne – likvideeriks ühe häiriva elemendi veel selle W140 juures ära. Nimelt on keegi osav vend summutit keevitanud ja seda nii hästi, et see istus vastu kere. Ehk tühikäigul kandus kogu vibratsioon kenasti üle auto ning kõikvõimalikud plastikud plärisesid.
Taaskord tuli võtta tee Suur-Sõjamäe poole Carmaint OÜ garaaži, kus omanik ja meistrimees Feliks lubas selle hädaga aidata. Mõnusalt tass kohvi sees, et hiljem seal piinleva põieka käes vaevelda, asusin liikvele. Olgu see vanakooli diiselmootor, mis ta on, aga vähemalt käima läheb alati plaksust.
Mercedes moondub Bemariks
Ja siis järsku poole tee peal otsustasid suunatuled koostööst loobuda. Proovid ühele poole – ei vilgu midagi, proovid teisele poole – no täpselt sama lugu. Huvitav, kas Mercedes otsustas järsku Bemarit mängima hakata või andis kosmos vihje, mis mu järgmine auto võiks olla? No ilmselt taaskord mingi kaitsme teema. Boonusena kukkusid ka kõik seierid armatuuris kenasti nulli. Lihtsalt super!
Huvitaval kombel ükski närv mul selle hookus-pookuse peale tõmblema isegi ei hakanud. Vähemalt oli ajastus hea, kuna olin niikuinii remonditöökoja suunas teel. Lihtsalt mingil hetkel on vaja üks vasakpööre tiheda liiklusega Suur-Sõjamäe tänaval teha ning tagumised juhid võivad pisut närvi minna sellise tondi peale, kes ilma suunata keset teed seisma jääb. Et siis teeks äkki akna lahti ja näitaks käega suunda, nagu vanasti autokoolis õpetati?
Igatahes jõudsin ilma sõimu ja signaalitamiseta kenasti töökoja juurde ning sõitsin tõstuki peale. Keerasin süüte välja, kuid ega siis selle peale mootor ju ometi seisma jäänud… Võti eest ära, diisel ikka tuksub edasi kapoti all. Võti süütelukku ja keera kuhu poole tahad, suurt midagi sellest ei muutu. Kahju, et auto parasjagu naise käes ei sattunud olema, oleksin põneva telefonikõne saanud.
Tõsine elektrijama?
Feliks pakkus, et suretamise vool ei tule peale ning võiks vastava kaitsme üle vaadata. Õnneks asus ka kaitsmekarbis vastav pisut kollakaks tõmmanud paberil skeem, mille järgi võimalik süüdlast tuvastada. Ning üks 20 amprine oligi läbi põlenud. Kiirelt uus asemele ja nüüd taastus üks mõnus moodsate autode featuur – mootorit sai seisata võtmest!
Igaks petteks proovisin, kas ka suunatuled hakkasid tööle. Ei miskit, ikka täitsa pime. Aga kas ka teist korda õnnestuks mootor võtmest seisma panna. Nooo… ei. Ja loomulikult olid näidikud ka taaskord kõik omadega nullis. Kuid kaitse oli terve. Pisut seal pesas sudides tekkis jälle vahepeal kontakt ja asjad ärkasid ellu, et siis uuesti maha surra.
Järelikult pesitseb ikaldus kaitsmekarbis endas. Ehk siis peaks selle lahti kiskuma, mida ma ise üldse kohe teha ei tahtnud. Seda siis eelkõige seetõttu, et auto elektrist ei jaga ma ööd ega mütsi ning üsna suure tõenäosusega suudan asja hoopis hullemaks teha. Taaskord tuli Feliks appi ning kiskus selle süsteemi lahti, puhastas kõik klemmid ära ning pressis neid ka tangidega pisut koomale.
Igaks juhuks tegin eelnevalt ka pildi kaitsmete paiknemisest, et hiljem saaks need ka õigele kohale tagasi. Nende tagasipanek jäigi siis minu ülesandeks aga eks selle keerukuse tase oli ju nii metsik, et isegi nelja aastane laps saaks hakkama. Ja noh, eks sain minagi.
Sädemed ja keevitus
Järgmine operatsioon oli siis summuti toru lahti lõikamine ning uuesti ja õigesti kokku keevitamine. Loomulikult ka see ülesanne käis üle minu pea ning otsustasin hoopis protsessist samal ajal telefoniga pilte teha. Kõrvalt vaadata oli nagu oluliselt lihtsam ja lõbusam, kui ise lõigata ja keevitada. Ehk on nüüd seis parem ja see õudne vibratsioon kadunud?
Porno peitmine
Aga kui juba sai sooja ruumi tuldud, siis likvideerisin mõned väiksemad kosmeetilised probleemid interjööris. Nimelt oli esimeste uste külge üsna robustselt suured 9×6 tolli kõlarid kipsikruvidega paigaldatud. Loomulikult tuli selleks ka originaal kõlaripesad suuremaks lõigata. No ei olnud just kõige kaunim vaatepilt.
Sobivaid kõlarikatteid pidi aga justkui nagu tiku tulega mööda linna taga otsima. Lihtsalt ei müüda neid peaaegu mitte kusagil. Järelturul on need samuti suht defitsiitsed. Ühe komplekti siiski Noorest Tehnikust leidsin ja installisin uste külge. Ilus just ei saanud, aga ehk parem ikka, kui enne.
Nii, kõik vajalikud operatsioonid tehtud ja nüüd siis katsetama, kas vibratsioon on kadunud ning suunatuled jäävad toimima. Tõesti, tundus oluliselt parem. Näidikud näitasid nii nagu pidid ning ise ei tundnud ennast ka enam bemari-mehena, kuna sain oma manöövritest kaasliiklejatele vastava disainiga tuledega märku anda. Boonusena otsustasid ka elektrilised küljepeeglid toimima hakata.
Auto müügis
Tegelikult riputasin juba möödunud pühapäeval Mercedes S350TD kuulutuse erinevatesse portaalidesse üles. Ja oh üllatust – huvi tema vastu on olnud pisut kasinavõitu. Ühtegi ostan-su-auto-poole-hinnaga pakkumist pole tulnud. Isegi Autorahaks ei vaevunud sõnumit saatma.
Senimaani olen saanud vaid kolm vahetuspakkumist (Golf 2 CrossCountry, Dodge Challenger 2009, BMW 735 aastast 2003) ning ühe ainsa telefonikõne. Kusjuures see Dodge isegi kergelt ahvatleb, kuid iseasi, kas ta oleks mõistlik valik. Enivei, ega ma väga ei uskunudki, et peab hakkama kaikaga huvilisi eemale peletama.
Kes tahab huvi pärast kuulutust lähemalt piiluda, siis turu kõige odavama W140 S-klassi kuulutuse leiab auto24 sotsiaalportaalist.
